Fookuses Ülem-Švaabi järved: 2030. aastaks algab taas renoveerimine!

Fookuses Ülem-Švaabi järved: 2030. aastaks algab taas renoveerimine!

Viimastel aastakümnetel on Ülem-Švaabimaa järvemaastik end tõestanud mitte ainult puhkuse- ja lõõgastumiskohana, vaid ka olulise ökosüsteemina, mida tuleb kaitsta. Paljud neist veekogudest, mis pakuvad kodu laiale taimestikule ja loomastikule, kannatavad aga suure toitainereostuse all. See põhjustab sageli taimede kiiremat kasvu ja selle tulemusena mudastumist. Ülem-Švaabimaa järvede taastamise tegevusprogramm, mis on kehtinud alates 1989. aastast – Bodeni järve ja Ülem-Švaabimaa piirkondliku ühenduse eestvõttel –, on seetõttu seatud nende elupaikade veekvaliteedi jätkusuutlikule parandamisele. Schwäbische.de teatab, et selle programmi raames kontrollitakse regulaarselt 96 järve, et tagada hea ökoloogiline seisund.

2023. aasta kevadel kinnitasid kõik osalevad ringkonnad, nagu Biberach, Sigmaringen, Ravensburg ja Bodeni järv, samuti 47 linna ja omavalitsust veel viieks aastaks. Leping järgmiseks rahastamisperioodiks allkirjastatakse reedel Bad Waldsees. Projektiperiood kestab praegu augustini 2023, millele järgneb uus etapp aastani 2030. See plaan on vajalik, sest vastavalt Föderaalne Keskkonnaagentuur Saksamaal õnnestub praegu heas seisukorras saavutada vaid umbes 24,7% suurtest järvedest.

Seire ja meetmed

Järvede regulaarsed uuringud ei hõlma ainult tervisekontrolli mikroobe saastumise suhtes, vaid registreerivad ka olulised parameetrid, nagu veetemperatuur, hapnikusisaldus ja nähtavuse sügavus. Eelkõige on vee tervise näitajaks toitainete sisaldus. Toitainetega reostuse tõrjumisel on olulised meetmed nagu põllumajandusmaa ekstensiivistamine, rannaribade loomine ja reoveepuhastite laiendamine. Need sammud on juba aidanud parandada vee kvaliteeti, millel on ökosüsteemidele positiivne mõju.

Eriti tähelepanuväärne on Ummendorfi suplusjärv. Vaatamata fosforisisalduse kahekordistumisele aastatel 2011–2021, jääb see soovitud olekusse. Vald kohustub tagama järvede programmis osalemiseks aastas 1200 eurot. Siin on keskse tähtsusega pikaajalised veekvaliteedi vaatlused, et muutustele õigeaegselt reageerida.

Ökoloogilised väljakutsed

Toitainete kogunemine on vali gewaesser-rating.de kujutab endast järvede jaoks üht suurimat väljakutset. Kogemused näitavad, et eriti Põhja-Saksamaa madaliku järved peavad sellistes tingimustes eriti vaeva nägema. EL on seadnud endale veepoliitika raamdirektiiviga eesmärgi: aastaks 2027 peaks iga järv saavutama vähemalt hea ökoloogilise seisundi. Kuid rohkem kui kunagi varem on vaja põllumajandust ümber mõelda, et vähendada toitainete lisamist valgalasse.

Lisaks tekitavad üha suuremat muret globaalne soojenemine ja sellega seotud ilmastikumuutused. Järvede vastupanuvõime suurendamiseks kliimamuutustele on hädavajalikud täiendavad meetmed inimtekkelise reostuse vähendamiseks. Kokkuvõttes jääb Ülem-Švaabi järvede olukord nii piirkondlikele tegutsejatele kui ka loodusele nii väljakutseks kui ka võimaluseks.