Esimene linnugripi juhtum Bodeni järvel: šokk linnukasvatajatele!

Esimene linnugripi juhtum Bodeni järvel: šokk linnukasvatajatele!

Bodenjärvel on põhjust muretsemiseks: luige test oli kurikuulsa H5N1 viiruse suhtes positiivne. Korjus leiti Unteruhldingenist oktoobri lõpus ja tulemuse kinnitas Friedrich Loeffleri instituut (FLI) 10. novembril. See avastus on murettekitav, kuna see on esimene kinnitatud linnugripi juhtum metslindude seas selles piirkonnas. FLI ja veterinaaramet liigitavad linnukasvatuse ja muude linnupopulatsioonide riski väga kõrgeks. Linnupidajad peaksid leviku tõkestamiseks viivitamatult järgima ohutusmeetmeid ja vältima kokkupuudet metslindude ja nende kodulindude vahel.

Viimastel kuudel on linnugripp Saksamaal üha enam levinud, eriti ida- ja põhjapiirkondades. Alates septembri algusest on erinevates linnufarmides avastatud mitmeid nakkusi, mille tõttu on viiruse ohjeldamiseks tapetud sadu tuhandeid loomi. Eriti kannatada sai Baden-Württembergi farm, kus tapeti 15 000 looma. Kokku on selles piirkonnas avastatud neli kinnitatud juhtumit metslindudel. Isegi kui olukord on tõsine, ei ole FLI hinnangul praegu elanikkonna jaoks suurenenud risk.

Riskid ja ülekanded

H5N1 viirus, rohkem tuntud kui linnugripp, võib nakatada ka teisi imetajaid, sealhulgas inimesi, avaldades sageli tõsiseid või isegi surmavaid sümptomeid. Viimastel aastatel on kogu maailmas teatatud inimeste juhuslikest nakkustest, mis on tavaliselt pärast kokkupuudet nakatunud kodulindudega. Näiteks CDC näitab, et praegust rahvatervise riski Ameerika Ühendriikides peetakse madalaks, kuigi mõned juhtumid on põhjustanud kergemaid haigusi. Kuid viirusel on endiselt ähvardav letaalsus, mis muudab selle tervishoiuasutustele väljakutseks.

H5N1 viirus on arenenud metslindude populatsioonis ja on 2018. aastast lindude gripiviiruste seas domineeriv tüvi. See võib kiiresti levida kodu- ja metslindude seas, avaldades tõsist mõju loomapopulatsioonidele kogu maailmas. Maailma Terviseorganisatsioon on dokumenteerinud, et aastatel 2003 kuni 2025. aasta veebruarini oli inimestel 972 kinnitatud H5N1 juhtumit, mille tagajärjel suri 468 inimest. Seda muret tugevdab murettekitava mutatsioonijuhtumi avastamine 2024. aasta detsembris, mis suurendab võimalust, et viirus võib suurendada oma edasikandumist inimestele.

Avalikud ettevaatusabinõud

Tervishoiuasutused soovitavad haigeid metslinde mitte ise puudutada, vaid pigem teavitada neist vastutavat veterinaarametit. Linnufarmide ohutus peab olema kõrgeim prioriteet. Kõik, kes töötavad või puutuvad kokku lindudega, peaksid kasutama isikukaitsevahendeid. Vastutustundlik kohtlemine aitab kaitsta inimeste ja loomade tervist ning takistada viiruse levikut.

Kuigi Saksamaal pole praegu kinnitatud H5N1 juhtumeid inimestel, on oluline olla valvas. Olukord on pidevas muutumises ning võimalike haiguspuhangute õigeaegseks tuvastamiseks ja nendega võitlemiseks on põllumajandustootjate, ametiasutuste ja tervishoiusüsteemi tihe koostöö ülioluline. Seetõttu jääb zoonootilise leviku oht tulevikus oluliseks probleemiks.

Lisateabe saamiseks viiruse H5N1 ning selle mõju kohta inimestele ja loomadele võivad lugejad külastada Wikipedia lehte. CDC pakub selle teema kohta ka regulaarselt ajakohastatud teavet ja statistikat.