Mälestusteenistus Böblingenis: Kristallöö pogromi meenutamine!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

9. novembril 2025 toimub Böblingeni Paul Gerhardti kirikus Kristalliöö mälestusteenistus.

Am 9. November 2025 findet in Böblingen ein Gedenkgottesdienst zur Reichspogromnacht in der Paul-Gerhardt-Kirche statt.
9. novembril 2025 toimub Böblingeni Paul Gerhardti kirikus Kristalliöö mälestusteenistus.

Mälestusteenistus Böblingenis: Kristallöö pogromi meenutamine!

9. novembril 2025 kell 19.00 toimub vaikses Böblingeni linnas Kristallöö tähendusrikas mälestusteenistus. Paul Gerhardti kirik, Berliner Straße 39, meenutab julmi sündmusi 9.–10. novembril 1938, kui Saksamaa sünagoogid põlesid ja juudi elanikkonda taga kiusati. Mälestuspäev on tänapäeval eriti plahvatuslik, arvestades kõiki praegusi arenguid Lähis-Idas ja antisemitismi suurenemist Saksamaal. Krzbb teatab, et pastor Gerlinde Feine peab liigutava jutluse, pastor Gerhard Steinbach aga korraldab koos meeskonnaga liturgia.

Aga mis siis täpselt juhtus? Niinimetatud novembripogromm, tuntud ka kui “Reichspogromnacht” või “Reichskristallnacht”, oli vägivaldne mäss Saksa Reichi juudi elanikkonna vastu, mis leidis aset 9. novembril 1938. Juute mitte ainult ei diskrimineeritud, vaid ka rünnati aktiivselt. Föderaalne kodanikuhariduse agentuur kirjeldab, et sünagoogid, kauplused ja korterid põlesid ja rüüstati. Tsiviilelanikkonna ja natsivalitsuse vaikival heakskiidul panid vägivallateod toime valdavalt SA ja SS-i liikmed.

Pogrommi sündmused

Pogrommi käivitas Saksa diplomaadi Ernst vom Rathi mõrvakatse 7. novembril 1938, mida NSDAP juhtkond kasutas ettekäändena. Joseph Goebbels julgustas inimesi kurikuulsas kõnes "spontaansetele" meeleavaldustele juudi elanikkonna vastu. Politseile anti juhised sekkuda ainult siis, kui "sakslaste elu või vara" on ohus, mis viis vägivalla segamatult toime. Kaasaegsed tunnistajad teatavad jõhkratest rünnakutest ja purustustest, mis kestsid 10. novembri õhtuni.

Arvud on hirmutavad: hävitati üle 1400 sünagoogi ja palveruumi ning rüüstati üle 7500 juudi poe. Ametlikult suri 91 inimest, kuid praeguste uuringute kohaselt on see arv üle 1500. Umbes 30 000 juudi meest arreteeriti ja küüditati koonduslaagritesse. See illustreerib segast üleminekut puhtalt diskrimineerimiselt juudi elanikkonna süstemaatilisele tagakiusamisele ja mõrvamisele.

Mälestus, mis jätkub

Mälestusteenistusel räägib ajaloolane Horst Zecha ka juudi Ullmannide perekonna saatusest, tehes seeläbi taas nähtavaks isiklikud lood ajal, mil paljud mälestuskultuurid on unustusehõlmas. Eriline esiletõst on Junna Narahashi ja Böblingeni muusikakooli õpilaste muusikaline seade, mis muudab õhtu emotsionaalseks elamuseks. Meie asi on neid lugusid säilitada ja minevikust õppida, et sellised julmused ei korduks.

Mälestuspäev pole mitte ainult tagasivaade ajalukku, vaid ka märk solidaarsusest praeguste vihkamistendentside vastu. Ainult ühiselt meeles pidades saame säilitada sallivuse ja inimlikkuse väärtusi.