Kasvavad arvud: üha rohkem kurjategijaid vanglas!

Kasvavad arvud: üha rohkem kurjategijaid vanglas!

Olukord vanglasüsteemis tekitab aina suuremat muret. Valge Ringi praegune uuring näitab, et psühhiaatriaasutustes ja rehabilitatsioonikeskustes majutatud kurjategijate arv on märgatavalt kasvanud. Viimastel aastatel on täituvus paljudes liidumaades märkimisväärselt suurenenud. Rheinland-Pfalzis registreeriti majutatud inimeste arv 604-lt 2015. aastal 715-le 2024. aastal, Hessen aga 681-lt 950-le. Murettekitav tendents on ka Nordrhein-Westfalenis: siin on majutatavate inimeste arv tõusnud 2930-lt 3323-le. Berliinis kasvas kannatanute arv 801-lt 848-le.

Psühhiaatriaeksperdid hoiatavad, et enamik vaimuhaigustega inimesi ei ole vägivaldsed, mida dgppn.de rõhutab. Ka kohtupsühhiaater Henning Saß rõhutab, et teatud haigused, nagu skisofreenilised psühhoosid ja antisotsiaalsed isiksusehäired, võivad suurendada vägivallaohtu. Need psühholoogilised probleemid on aga vaid üks paljudest riskiteguritest, mis hõlmavad ka uimastite kuritarvitamist, alkoholi, sugu ja sotsiaalseid tingimusi.

Väljakutsed karistussüsteemis

Ka Valge Ringi uuringu tulemused näitavad, et ennetus ja hea psühhiaatriline abi on vägivalla vähendamise võti. "Karistamise asemel ravi" on moto, kuid tegelikkus on teistsugune. Eelkõige esineb paljudes kliinikutes ruumiliste ja personaliressursside nappuse tõttu ülerahvastatust ja raskeid ravitingimusi. [dgppn.de]. Selle tulemusena teatab kolmandik kliinikutest patsientide sagenenud füüsilistest rünnakutest.

Kõige levinumad kuriteod karistussüsteemis on kehavigastus, varakuriteod, seksuaalkuriteod ja mõrvad. Keskmiselt veedavad patsiendid neis Hesseni asutustes umbes 6 aastat ja Schleswig-Holsteinis üle 10 aasta. Samal ajal esineb ka vabanenud seksuaalkurjategijate seas korduvaid ägenemisi, mis õhutab veelgi arutelu karistussüsteemi üle.

Pandeemia ja kriisid kui mõjutegurid

Kriminoloog Britta Bannenberg rõhutab, et viimastel aastatel on täheldatud väga haruldaste ja raskete kuritegude sagenemist. Selle põhjuseks võivad olla koroonapandeemia, sõda Ukrainas ja sellega seotud immigratsioon. Teine murettekitav tõsiasi on see, et potentsiaalsete kuritegude hoiatusmärgid jäävad sageli pikka aega märkamatuks. Mõtted ja ettevalmistused võivad kesta aastaid, ilma et ümbritsevad seda märkaks.

Seetõttu on selge vajadus tegutseda. Eksperdid nagu prof dr Jürgen Müller nõuavad karistussüsteemi reformi ja paremat rahastamist ning üleriigilist andmete kogumist, et parandada karistussüsteemi tingimusi ning tagada nii patsientide kui ka ühiskonna parim võimalik kaitse.

Sellega seoses on tungivalt vaja parandada psühhiaatrilist abi vanglates. Hinnanguliselt kannatab kuni 88% sealsetest kinnipeetavatest vaimuhaiguste all. Need kuritarvitused ei ole enam vastuvõetavad ja on aeg võtta seadusandlikke meetmeid olukorra analüüsimiseks ja parandamiseks. See on väljakutse, millele tuleb vastu astuda kõigi asjaosaliste huvides.