Hohenlohekreisi ootavad ees karmid kokkuhoiumeetmed – linnaosa administraator rõhutab: pääsu pole!

Hohenlohekreisi ootavad ees karmid kokkuhoiumeetmed – linnaosa administraator rõhutab: pääsu pole!

Omavalitsuste finantsseis on jõudnud ajaloolise madalaima tasemeni. Eelkõige Hohenlohe linnaosas, kus linnaosa administraator Ian Schölzel on ametis olnud alates 2024. aasta maist, tuleb võtta drastilisi meetmeid, et tagada 2026. aasta eelarve. Kuidas Voice.de aruannete kohaselt on Schölzelil selge sõnum: minge kokkuhoiueelarve koostamiseks "kõik sisse". Arvestades praegusi rahalisi raskusi, on see enam kui vajalik.

Juhtimine peab algama iseendast. Kokkuhoid on vältimatu ning meeskond on otsustanud struktuurid ja protsessid jätkusuutlikult üle vaadata. Linnaosa administraator ja tema laekur viskavad koosolekul rahalise seisu üle nalja, kuid olukorra tõsidus ei lähe kellelegi kaotsi. Schölzel nõuab ka, et föderaalvalitsus võtaks meetmeid halveneva olukorra parandamiseks, eriti sotsiaalküsimustes, kus ülemäärased ülesanded on koormavad.

Laialt levinud probleem

Dramaatiline rahaline olukord ei ole Hohenlohe linnaosas üksikjuhtum. Nagu näitab Saksamaa linnade liidu uuring, hindab 95% linnadest oma järgmise viie aasta eelarveseisu pigem halvaks või väga halvaks. Valju tagesschau.de 37% linnadest ei suuda enam esitada tasakaalus eelarvet ja 47% sõltuvad reservidest. Linnade liidu president Markus Lewe nõuab seetõttu tungivalt võlapiduri reformimist, kuna probleemid on struktuursed ega ole linnade endi põhjustatud.

Kasvavad sotsiaalkulutused kujutavad endast tohutut koormust, millega linnadel on raske iseseisvalt toime tulla. Üha rohkem ülesandeid antakse omavalitsustele üle ilma föderaal- või osariigi valitsuste poolt vajaliku rahalise toetuseta. Sellel arengul on käegakatsutavad tagajärjed: märgatavad kärped on ujulates, kohalikus transpordis ja muudes munitsipaalteenustes – olukord, mis mõjutab otseselt kodanikke.

Pikaajalised mõjud

The Bertelsmanni fond teatab, et omavalitsuste finantsolukord halvenes 2024. aastal jätkuvalt, maksutulud jäid paigale ning peamiste kululiikide, nagu personal ja sotsiaalteenused, pidurdamatu kasv. Inflatsioon on kulutuste taset püsivalt tõstnud, mis ohustab veelgi omavalitsuste finantsvõimekust. Riigireform on vajalik ka omavalitsuste ülesannete optimaalseks kindlustamiseks ja rahastamisvastutuse selgemaks reguleerimiseks.

Praegu jääb üle vaid loota, et tahe muutuda ei tule ainult omavalitsustelt, vaid saab toetust ka kõrgemalt poolt. Munitsipaalteenused ei ole otsustava tähtsusega mitte ainult infrastruktuuri, vaid ka ühiskonna sotsiaalse ühtekuuluvuse jaoks – tõsiasja, mida ei tohiks kunagi silmist unustada.