Metsatulekahjuoht Karlsruhes: tuletõrjepraktikad hädaolukordadeks!

Metsatulekahjuoht Karlsruhes: tuletõrjepraktikad hädaolukordadeks!

Kuum, kuumem, metsatuleoht! Viimased nädalad on suurendanud metsatulekahjude ohtu kogu Saksamaal. Stefan Wilhelm Karlsruhe metsaametist vaatab tagasi kõige kuivemale kevadele pärast ilmarekordite algust. “Suvel meil sademeid ei olnud,” hoiatab Wilhelm, viidates mitmele sel aastal juba registreeritud väikesele metsatulekahjule. 2025. aasta suvi võib olla hädaabiteenistustele väljakutseks.

21. juunil toimus Karlsruhes mastaapne metsatulekahjuõppus, mille raames treenisid koos ligi 100 tuletõrjujat, ASB droonidega ja metsandustöötajaid. Eesmärk oli olla valmis stsenaariumiks, kus 4000–5000 ruutmeetri suurune tulekahju ähvardas levida lähedalasuvatesse mägiküladesse. "Regulaarsed suuremahulised õppused on meie jaoks kohustuslikud," selgitab Karlsruhe tuletõrjeosakonna juht Florian Geldner. KA News vahendab et tihe koostöö metsanduse ja tuletõrje vahel on hädavajalik.

Planeeritud operatsioonid ja hoiatusmeetodid

"Metsamehed teavad radu ja tuletõrje toob vee," jätkas Geldner. Häire esimese kümne minuti jooksul on esimesed päästeteenistused valmis ja võivad alustada tulekahju kustutamist. Samuti on oluline elanikkonna õigeaegne teavitamine, kui olukord muutub kriitiliseks. "Toetume mitmesugustele hoiatusmeetoditele, nagu kärjeedastus, hoiatusrakendused, pressiteated ja raadio," kirjeldab Geldner suhtlusstrateegiaid.

Saksamaa olukorra kohta tervikuna on näha, et 2023. aastal registreeriti Saksamaal kokku 1059 metsatulekahju, mis on poole vähem kui 2022. aastal. 1240 hektari suurusel metsatulekahjul on aga üle pikaajalise keskmise, mis annab selgelt mõista, et risk püsib kõrge ka väiksema tulekahju korral. Lisaks on arvud piirkonnast olenevalt väga erinevad – föderaalne keskkonnaagentuur rõhutab, et kõige rohkem tulekahjusid registreeriti Brandenburgis (251 tulekahju) ja Alam-Saksimaal. Uuringud näitavad, et umbes 40% tulekahjudest põhjustavad inimlikud vead, nagu süütamine või hooletus.

Pikaajalised riskiprognoosid

Kulutulekahjude hooaeg näib kliimamuutuste tõttu muutuvat. Rohkem kuuma ja kuiva faasi suurendab metsatulekahjude ohtu. Statistika märgib et 2023. aastal on tulekahjude ohvriks langenud üle 11,9 miljoni hektari üle maailma metsaala. Saksamaa ei seisa paigal – prognoosid näitavad lähikümnenditel kasvavat ohtu. Viimastel aastatel on metsatulekahjud üha enam levinud hilissuvele ja sügisesse, suurendades vajadust ennetusmeetmete järele.

Eriti tähelepanu all on noored ja hõredad okasmetsad, kuna need on tulekahjudele vastuvõtlikumad. Metsakaitse soovitatava vormina propageeritakse üleminekut suure lehtpuu osakaaluga segametsadeks. Isegi kui sellel võib olla positiivne mõju bioloogilisele mitmekesisusele, on negatiivne mõju inimeste tervisele, nagu tahkete osakeste heitkoguste suurenemine, endiselt küsitav.

Kõik organisatsioonid ja eksperdid nõustuvad: hea ettevalmistuse ja õigete vahenditega saab metsatulekahjude ohtu oluliselt vähendada. Hea ennetusoskus on vajalik ka metsas!