Vastupanu SPD kandidaadile: kas Brosius-Gersdorf osutub valituks?

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Bundestag valib uued põhiseaduskohtunikud 4. juulil 2025. Vastupanu SPD kandidaadi Brosius-Gersdorfi vastu. Ebaselge enamus.

Bundestag wählt am 4. Juli 2025 neue Verfassungsrichter:innen. Widerstand gegen SPD-Kandidatin Brosius-Gersdorf. Unklare Mehrheitsverhältnisse.
Bundestag valib uued põhiseaduskohtunikud 4. juulil 2025. Vastupanu SPD kandidaadi Brosius-Gersdorfi vastu. Ebaselge enamus.

Vastupanu SPD kandidaadile: kas Brosius-Gersdorf osutub valituks?

Järgmisel nädalal Berliinis toimuval poliitilisel etapil domineerivad kolme põhiseaduskohtuniku valimine. Nagu taz teatati, et Bundestag loodab valida föderaalse põhiseaduskohtu (BVerfG) uued kohtunikud. Arutelu keskmes on SPD kandidaat Frauke Brosius-Gersdorf. Tema nimetamine põhjustas tugevat vastupanu, eriti CDU/CSU ridades.

Brosius-Gersdorfi pakuvad sotsiaaldemokraadid ühele kahest vabast kohtunikukohast. Liidu poolt on juba märkimisväärne vastupanu. Eelkõige on tema seisukohad sellistes küsimustes nagu abort ja võimalik dekriminaliseerimine muutnud paljud CDU-d skeptiliseks. Seda toetavad veelgi radikaalsed abordivastased, kes mobiliseeruvad tema kandidatuuri vastu, samas kui Brosius-Gersdorf ise on lugupeetud õigusprofessor.

Poliitilised pinged ja vastupanu

Olukord on pingeline, sest kandidaatide valimine nõuab Bundestagi kahekolmandikulist häälteenamust. Fraktsioonid peavad tegema koostööd, et hääletus annaks positiivse tulemuse. Liit pakub vastaskandidaadiks välja tuntud kohtuniku Günter Spinneri. Ebaselge on ka hääletustulemus, kuna FDP pole pärast eelmisi föderaalvalimisi enam esindatud ning vasakpoolsed ootavad endiselt, et liit kõnelusi pakuks. AfD kui potentsiaalse enamuse allika väljajätmine võib kandidaatide üle otsustamise veelgi keerulisemaks muuta.

Teine plahvatusohtlik küsimus on põhiseaduskohtunike roll poliitilises diskursuses. Kriitikud kardavad, kuidas NZZ näitab, et kui kohtunikud on liiga poliitiliselt mõjutatud, võib BVerfG maine õõnestada. Sellised mured on eriti tugevad seoses Brosius-Gersdorfi vasakpoolsete tõekspidamistega.

Kohtu struktuur ja eelseisvad valimised

Uut ametisse nimetamist oli hädasti vaja, sest esimese senati kohtunik Josef Christ on ületanud vanusepiirangu. Liidu fraktsioon toetus algul Robert Seegmüllerile, kuid tema ettepanek kukkus roheliste veto tõttu läbi. Mängu võeti ka teised kandidaadid, nagu Eva Menges ja Oliver Klein föderaalsest kohtust, kuid vastuseid oli vähe. The päevauudised märkis, et neljapäevane hääletus on kuum kartul kõigile asjaosalistele. Lisaks sobiva uue BVerfG presidendi otsimisele on vaja täiendavaid asendusi.

Selguse puudumine Brosius-Gersdorfi kandidatuuri ja sellele antud reaktsioonide osas näitab, kui tugevalt võivad poliitilised tõekspidamised olla polariseeritud isegi konstitutsioonikohtu sees. Saab näha, kas fraktsioonid suudavad oma erimeelsustest üle saada, et kokkuleppele jõuda.