40 aastat orelimuusikat: Henningu suurt juubelit tähistati Maulburgis!
Lisateavet Lörrachi Püha Johannese kiriku organisti Henningu ja tema muusikalise aastapäeva kohta 11. novembril 2025.

40 aastat orelimuusikat: Henningu suurt juubelit tähistati Maulburgis!
Muusika ühendab inimesi ja Maulburgis on keegi juba neli aastakümmet hoolitsenud selle eest, et orelihelid jumalateenistustel vaikiksid. Püha Johannese kiriku kauaaegne organist Henning tähistas hiljuti oma muljetavaldavat juubelit. Maulburgis sündinud ta alustas oma muusikateed 16-aastaselt, kui tal lubati ringkonnakanttori Matthias Schneideri käe all orelimängu õppida. Ta jätkas muusikalist koolitust nii Schneideri kui ka tema järeltulija Martin Winkleriga, mis mõjutas oluliselt tema individuaalset stiili. Henning pole tuntud ainult oma tehnilise asjatundlikkuse poolest, vaid ka selle poolest, et ta toob oma mänguga kirikusse kiirust ja entusiasmi, nagu kiidab kogudusevanem Stefan Mazur.
Tema 40. organistina tegutsemise aastapäeva jumalateenistus oli loomulikult tähtsündmus. See algas pidulikult Dietrich Buxtehude prelüüdi ja fuugaga g-moll ning seda iseloomustas valitud teema “Rõõm”. Pastor Bärbel Wassmer arutles rõõmu ja kannatuse mõõtmete üle ning viitas hümnilaulule “Jesu meine Freude” aastast 1653. Henning üllatas aga kohalviibijaid ka kaasaegse lauluvalikuga, mille hulgas oli ka populaarne Martin Gotthard Schneideri “Aitäh selle hea hommiku eest”.
Organisti roll
Organisti elukutse on mitmekesine. Nagu Wikipedia kirjeldab, mängivad organistid lauljate või instrumentalistide saatel nii liturgilist muusikat kui ka sooloorelikirjandust. Paljud neist hoolivad ka kooride ja proovide muusikalisest juhtimisest. Maapiirkonnas, kus Henning töötab, tehakse sageli vahet organisti ja pianisti ülesannetel. Sellegipoolest jääb toruorel lääne kristliku jumalateenistuse keskseks elemendiks ning just kogenud organistide pühendumus toob kiriku jumalateenistustele ainulaadse kõlaelamuse.
Oreli tähtsust ei tasu alahinnata, kuna see ei täida mitte ainult lihtsat saatefunktsiooni, vaid kujundab ka terve jumalateenistuse muusikalist atmosfääri. Tänapäeval seisavad paljud kirikumuusikud, nagu ka Henning, silmitsi väljakutsega astuda vastu kaasaegsetele elektroonilistele instrumentidele ja kirikumuusikas sageli kasutatavate digitaalsete orelite suurenenud kasutamisele.
Aastapäev ja väljavaade
Henningu pühendumus Johannese kirikule on kirikumuusika järjekindluse ja kirglikkuse musternäide. Tema karjäär näitab, kui oluline on säilitada traditsioone, olles samal ajal avatud uutele muusikamõjudele. Orel, mida Henning mängib aastast 1979 ja mis on varustatud kahe manuaali, pedaali ja 13 registriga, pakub talle selleks ideaalset seadet. Tema aastapäeva tähistamisel demonstreeris ta, et orel on midagi enamat kui lihtsalt pill; see on ühenduslüli kirikumuusika mineviku, oleviku ja tuleviku vahel.
Maailmas, kus inimesed on üksteisega üha enam võrgus ühendatud, on olemas ka digitaalsed platvormid, nagu Chatroom2000, mis annavad võimaluse vahetada mõtteid hobide ja huvide kohta. Henningu praktiseeritud juurte juurde naasmine võiks tänapäeva suhtluskultuuris mängida olulist rolli.