Noaga ründajale eluaegne vangistus: politseinik Lauri mõrv Mannheimis

Noaga ründajale eluaegne vangistus: politseinik Lauri mõrv Mannheimis

16. septembril 2025 langetas Stuttgarti kõrgem ringkonnakohus otsuse, mis pani ühiskonna segadusse: 26-aastane Afganistani kodanik Sulaiman A. sai 31. mail 2024 Mannheimi turuplatsil toimunud jõhkra noarünnaku eest eluaegse vanglakaristuse. 29-aastane politseinik Rouven Laur ja tekitas raskeid vigastusi veel viiele inimesele. Sellest teatab FAZ Süüdistusena esitati neljal juhul mõrv ja mõrvakatse ning raske kehavigastus.

Kohus märkis ka süü erilist raskust, mis peaaegu välistab ennetähtaegse vabastamise pärast 15 aastat. Selle kohtuotsuse taga peitub kurjategija aeglane, kuid murettekitav radikaliseerumine, mis sai alguse 2021. aastal, kui ta hakkas huvi tundma islamistlike ideoloogiate vastu. Ta nägi politseinikke oma vaenlastena ja kavandas nende vastu suunatud rünnakuid, sealhulgas katseid tappa islamivastase liikumise Pax Europa asutaja. Nagu raadioliit teatab, Föderaalprokuratuur kujutas kuritegu islamistide ajendatud terrorirünnakuna.

Traagiline kaotus ühiskonnale

Mannheimi turuplatsil toimunud intsidentide uurimine ja kohtuprotsess kestis mitu kuud ning hõlmas süüdistava videomaterjali vaatamist, mida Rouven Lauri sugulastel oli raske taluda. Hoolimata kohesest arstiabist, sealhulgas kuus tundi kestnud operatsioonist, suri Laur saadud vigastustesse kaks päeva pärast rünnakut. Teda peeti eeskujulikuks politseinikuks, kes mitte ainult ei edendanud oma karjääri, vaid õppis ära ka araabia keele, et araablastega paremini suhelda.

Kohus kuulis ka kaashageja häält, kes nõudis maksimaalset karistust ja ennetavat kinnipidamist. Viimast aga ei tellitud. Huvitaval kombel leiti, et Sulaiman A.-l ei olnud enne radikaliseerumist varasemat politseiprofiili ja ta tuli Saksamaale 2013. aastal saatjata alaealise pagulasena. Bpb kirjeldab, et radikaliseerumist soodustavad sageli kriisiolukordades ja sotsiaalsed lõhed, mida võib seostada ka A juhtumiga.

Väljavaade tagajärgedest

Halastamatu rünnak tekitab küsimusi, kuidas ühiskond radikaliseerumisega toime tuleb ja mida saab ennetavalt ette võtta, et selliseid tegusid tulevikus ära hoida. Saksamaal on murettekitav tendents, kus sagenevad radikaliseerumisvormid nagu islamism, mis ei ohusta mitte ainult julgeolekut, vaid ka sotsiaalset ühtekuuluvust.

Ohu vastu võitlemiseks on ülioluline mõelda poliitilise hariduse ja integratsiooni edendamise programmidele. Sellised algatused nagu "Demokraatia otse!" võib siin pakkuda väärtuslikke lähenemisviise. Samuti tuleb radikaliseerumisohu vähendamiseks uuesti üle vaadata arutelu migrantide ühiskonda integreerimise üle.