Föderaalse töökohtu otsus: võrdne töö, ebavõrdne palk – mis nüüd saab?

Föderaalse töökohtu otsus: võrdne töö, ebavõrdne palk – mis nüüd saab?

Just tegi seda Föderaalne töökohus (BAG) avaldas 27. juunil 2025 Erfurtis kohtuotsuse, mis tekitas paljudes segadust. Õigus saada võrdset tasu vaatamata võrreldavale tööle on otsustatud ja selle mõju on märkimisväärne. Arstiassistent (MFA) kaebas kohtusse, kuna teenis oluliselt vähem kui tema kolleeg, kes töötas operatiivtehnilise assistendina (OTA). Hoolimata järjekindlast tööst kirurgiameeskonnas jäeti nende hagi rahuldamata – see viitab selgelt sellele, et objektiivsetel põhjustel, näiteks pikema spetsiifilisema koolituse korral on teatud juhtudel lubatud erinevad palgad.

BAG-i põhjendus on võrdse kohtlemise põhimõtte ja kollektiivläbirääkimiste autonoomia kontekstis. Tööandjatel on lubatud määrata erinevaid palku seni, kuni need erinevused järgivad arusaadavat loogikat. Eriti kui rolli mängivad sellised tegurid nagu koolitus, vastutus või tööajamudeli tüüp. Siiski on endiselt oluline, et soost, päritolust või individuaalsetest läbirääkimisoskustest põhinevat ebavõrdset kohtlemist ei sallitaks teatatud.

Palkade ebavõrdsuse väljakutse

Meeste ja naiste palgalõhe on Saksamaal endiselt keskne probleem. Paljude põhjuste hulgas on osalise tööajaga töötamine ja karjääri valimine sotsiaalteenuste sektoris, mis on sageli madalamalt tasustatud. Selle järgi Föderaalne pere-, eakate-, naiste- ja noorteministeerium Korrigeerimata sooline palgalõhe on hämmastavalt 16 protsenti, samas kui võrreldava kvalifikatsiooniga on erinevusest alles vaid 6 protsenti. See on murettekitav ja näitab, et see ei tulene mitte ainult üksikutest otsustest, vaid ka struktuurilistest probleemidest.

Viimane otsus võib tõsta teadlikkust nendest lahknevustest. Tööandjad seisavad üha enam silmitsi ohuga, et neid peetakse vastutavaks suuremate rühmade naiste madalama palga eest. Siin kehtib Euroopa õigus saada võrdse või võrdväärse töö eest võrdset tasu. Tähtsaim on see, et fookusesse kerkib Euroopa õiguslik olukord ja seega piiratakse rahvuslike erinevuste ulatust veelgi.

Mida toob tulevik?

2026. aasta keskpaigast antakse välja uus EL-i direktiiv palga läbipaistvuse kohta. See näeb ette, et ettevõtted on edaspidi kohustatud oma palgastruktuurid avalikustama. Ettevõtetel lasub kohustus muuta kompensatsioonistruktuurid läbipaistvaks ja see muudatus põhjustab sageli ühiskondades vankuma. Ei saa välistada kirglikke arutelusid õigluse ja õigluse üle. Ka BAG tunnistab seda ja sillutab selle otsusega teed igakülgsetele aruteludele erinevate ametite palkade üle alla joonitud.

Üldiselt on otsus ettevõtetele selge üleskutse oma palgasüsteemid ümber mõelda ja ajakohastada. Soolise palgalõhe tõhusaks kaotamiseks on vaja mitte ainult õigusraamistikku, vaid ka ühiskonna teadlikkuse muutust. Loodetavasti jõuab see arutelu mitte ainult juhtideni, vaid ka kogu tööjõuni – sest õiglane tasu peab olema kõigi töötajate põhiõigus.