Märatsev naine ründab politseid – šokk Ravensburgi öises valves!

Märatsev naine ründab politseid – šokk Ravensburgi öises valves!

Kölnis teatati pühapäeva õhtul intsidendist, mis taastas arutelu politseijõududevastase vägivallaga toimetulemise üle. Kuidas news.de Teadete kohaselt märatses Adlerstrassel 39-aastane naine, mis lõpuks tõi sündmuskohale politsei. Ametnikel õnnestus naine Eisenbahnstrassel leida ja ta üle kontrollida. Kuid rahunemise asemel muutus naine agressiivseks, hakkas vastu ja sõimas politseinikke. Tema käitumine oli eriti šokeeriv, kui ta sülitas ühele politseinikule näkku ja üritas sama teha ka teise politseinikuga, kuid ei suutnud. Lõppkokkuvõttes viidi agressiivne naine erikliinikusse ja peab nüüd vastutama politseinike ründamise ja tema solvamise eest.

Veel üks juhtum, mis samal päeval Horgenzell-Wolketsweileris järsult lõppes, illustreerib ohte, mis ähvardavad mitte ainult politseinikke, vaid ka laiemat avalikkust. 13-aastane poiss sai raskeid näovigastusi, kui ta katsetas pauguti valmistamiseks tundmatu keemilise ainega. Pulbri süütamisel tekkis leekide sähvatus, mis tabas teda näkku. Kohe anti esmaabi ja poiss viidi kliinikusse. Ka siin on ainete päritolu politsei uurimine veel pooleli.

Pilk politseinike vastu suunatud vägivallale

Naise mäss on näide üha murettekitavamaks muutuvast politseinikevastase vägivalla fenomenist. Nagu bpb näitab, muutub sotsiaalne debatt politseijõudude vastu suunatud ja vägivalla üle üha intensiivsemaks. Sageli peetakse problemaatiliseks politsei ebaseaduslikku ja sobimatut jõukasutamist, samal ajal sagenevad politseinike vägivallakogemused tööülesannete täitmisel. Räägitakse, et mehed kasutavad politseitöös rohkem vägivalda kui naised ning operatiivolukorrad on sageli kriitilised ja mitte ainult suurüritustel.

The Statista Andmed näitavad, et aastatel 2014–2023 fikseeriti üle 38 109 politseinike vastu suunatud vägivallaakti. See statistika heidab valgust vägivallale, mida politseiametnikud oma igapäevaelus kogevad, ja toob esile, et ligikaudu pooled politseiametnikest ootavad või kogevad tööülesannete täitmisel füüsilist vägivalda. Selles arutelus tuuakse sageli esile reformide vajadus riigiteenistujate parema kaitse tagamiseks. 2017. aasta reformid, mis lõid korrakaitsjate ründamise eest uue kriminaalkuriteo, on oluline samm õiges suunas.

Kokkuvõttes on selge, et nii tsiviilisikutega seotud juhtumid kui ka politseinike vastu suunatud vägivalla ümber käiv diskursus kujutavad endast keerulist ja olulist teemat, mis ei mõjuta mitte ainult julgeolekuolukorda, vaid tõstatab ka sügavamaid sotsiaalseid küsimusi. Kas need juhtumid tekitavad vajalikku survet seadusandlike meetmete võtmiseks, jääb alles näha.