Noored Internetis: sotsiaalmeedia on tõesti nii ohtlik!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Artiklis tuuakse välja Rems-Murri linnaosa noorte kasvava sõltuvuse riski sotsiaalmeedia, nagu TikTok ja Instagram, kaudu.

Der Artikel beleuchtet die wachsende Suchtgefährdung von Jugendlichen in Rems-Murr-Kreis durch soziale Medien wie TikTok und Instagram.
Artiklis tuuakse välja Rems-Murri linnaosa noorte kasvava sõltuvuse riski sotsiaalmeedia, nagu TikTok ja Instagram, kaudu.

Noored Internetis: sotsiaalmeedia on tõesti nii ohtlik!

TikTok, Instagram ja Snapchat – need platvormid on nüüd noorte digimaailmas kõikjal. Tänapäeval tembeldatakse teismelisi, kes sotsiaalmeedias ei ole, sageli "buumipõlvikuteks". See termin on halvustav mõiste põlvkonnale, kes on sündinud aastatel 1946–1964 ZVW teatatud. Sellised devalveerimised näitavad, kui palju on küsimärgi all tänapäeva kultuuriline noorus ja digitaalne identiteet.

Kuid nii kahjutu kui digitaalne kohalolek esmapilgul ka ei tundu, on numbrid murettekitavad. According to a study by the DAK and the University Hospital Hamburg-Eppendorf, more than a quarter of all teenagers in Germany are affected by risky or even pathological use of social media. Umbes 5% neist noortest peetakse isegi sõltlasteks, hoiatavad eksperdid, nagu professor Rainer Thomasius.

Digimaailma varjukülg

Probleemsel meediakasutusel võivad olla laastavad tagajärjed. Sümptomid, nagu kontrolli kaotamine oma meediakäitumise üle, võivad põhjustada koolis töötulemuste langust ja sotsiaalset isolatsiooni. Neid terviseriske võetakse üha tõsisemalt; Lõpuks on sotsiaalmeedia mõju kesknärvisüsteemile sarnane alkoholi või narkootikumide tarbimise omaga. Uuring näitab, et probleemse tarbimise osakaal noorte seas on 5–50 korda suurem kui riskantne kanepi või alkoholi tarvitamine vanuserühmas 10–17 aastat. Seetõttu kutsub WHO üles ettevaatusele, sest 11% noortest käitub juba sotsiaalmeediaga seoses probleemselt, kusjuures 13% tüdrukutest on vastuvõtlikumad kui poisid (9%).

Vanemad peaksid kindlasti oma laste digitegevuste vastu huvi üles näitama. Sellegipoolest tunnevad paljud neist end ülekoormatuna: 40% ei hooli piisavalt meedia kasutamise aja piiramisest. Lisaks ei modereeri veerand vanematest sisu, mida nende lapsed internetis tarbivad. Halb uudis: kontrolli kaotamine võib kaasa tuua koolitulemuste languse ja vaba aja huvide kadumise.

Sõprussuhted ja digimängud

Vaatamata nendele riskidele on sotsiaalmeedial ka oma positiivne külg. 36% noortest suhtlevad pidevalt veebis sõpradega ja saavad eakaaslastelt tuge selliste platvormide nagu Instagram kaudu. Digimängude populaarsust aga ei alahinnata. 34% teismelistest mängib iga päev ja umbes 22% veedab mängupäeval vähemalt neli tundi. Siin on ka sooline erinevus: poistel on probleemne mängukäitumine suurem.

WHO kutsub üles suurendama investeeringuid tervist edendavatesse koolikeskkondadesse ja tõenduspõhistesse programmidesse. Keskenduda tuleks eakohastele ja sootundlikele meetmetele, et toetada noori nende meediakasutuses. Avatud dialoogi digitaalse heaolu teemal peredes ja koolides peetakse oluliseks. Samuti tuleks platvormidel tagada vastutustundlik disain ja vanusepiirangute jõustamine.

Vanemate ja ühiskonna ülesanne on koolitada ja nõustada järgmist põlvkonda digimaailmaga toimetulemisel. Sest see on oluline: noortel peaks olema õigus teha oma veebitegevuste kohta teadlikke otsuseid, et kaitsta oma vaimset ja sotsiaalset heaolu Maailm ja WHO rõhutada.