Tübingenis algab kohtuprotsess: eritrealasi süüdistatakse mõrvakatses

Tübingenis algab kohtuprotsess: eritrealasi süüdistatakse mõrvakatses

Tübingeni oblastikohtus algas täna protsess mõrvakatses süüdistatava 27-aastase eritrealase üle. Kõmu tekitanud juhtum leidis aset 1. aprillil Reutlingenis. Kohtualune ja kannatanu elasid mõlemad Hindenburgstrassel asuvas põgenike majutuskohas. Kahe mehe vaheline vaidlus eskaleerus alguses verbaalselt, enne kui muutus jõhkraks füüsiliseks rünnakuks. Riigiprokuratuuri teatel sihis kohtualune kolme noatorkega oma ohvri nägu, rindkere ja ülakeha.

Kuigi kannatanu suutis rünnakut tõrjuda, sai ta kätevigastusi ja ta tuli viia ambulatoorsele ravile kliinikusse. Politseinikud pidasid kahtlusaluse kohapeal kinni. Prokuratuur esitab tõsiseid süüdistusi ja räägib tapmiskavatsusest. Infot juhtunu kohta leiate aadressilt RTF1.

Kurjategija taust

27-aastane Kahlid O. pole võõras. Ta oli 2020. aasta aprillis Dresdenis rünnanud noaga juba kolme põgenikku. Toona vigastas ta ühte ohvritest raskelt kõhtu ja rindkerest, teine ​​ohver aga hüppas hirmust aknast välja. Enne kui ta 2024. aastal pärast nelja-aastast vanglakaristust vabastati, oli Kahlid O.-l korduvaid vägivaldseid rünnakuid. Teine ohtlik kuritegu, milles teda süüdistatakse, on rünnak liibüalase vastu, mille käigus ta läbistas arteri 12-sentimeetrise noaga, nagu see oli. Pilt teatatud.

Tema naasmine ühiskonda pärast vanglat oli problemaatiline. Kahlid O. teatas, et pidi poliitilise tagakiusamise tõttu Eritreast põgenema ja jõudis Saksamaale ohtlikke teid pidi. Tema sulandumine oli aga konarlik: pagariäris töötas ta vaid kaks kuud ja pärast vabanemist kulutas ühe hooga 1600 eurot, peamiselt riietele ja narkootikumidele. Väidetavalt kannatab ta vaimse tervise probleemide all ja ütleb, et kuuleb hääli. Tema vaimset tervist uurivad praegu eksperdid, sealhulgas prof dr Markus Donix.

Vaimne tervis ja pagulased

Kahlid O. olukord heidab valgust ka suuremale probleemile: pagulaste vaimsele tervisele. Uuring aastast LVR Clinic Köln näitab, et enam kui pooled küsitletud pagulastest kannatavad traumajärgsete stressihäirete all. Need pinged on sageli otseselt seotud sotsiaalsete teguritega, nagu isolatsioon või ebapiisav juurdepääs ressurssidele. Aruandes soovitatakse, et stabiilsed sotsiaalsed suhted ja juurdepääs töölubadele on migrantide vaimse tervise jaoks hädavajalikud. Uuringutulemuste kohaselt on sotsiaalne eraldatus ja tööloa puudumine abiotsijate jaoks üliolulised tegurid.

Küsimus, kas Kahlid O. pole võimaliku "paranoilise skisofreenia" tõttu süüvõimeline, on endiselt lahtine. Kuigi mõned ametivõimud üritavad korraldada tema väljasaatmist, ebaõnnestuvad jõupingutused passi puudumise tõttu, kuna Eritrea ei väljasta asendusdokumente. Nende juhtumite keerukus näitab, kui oluline on pakkuda pagulastele sotsiaalset ja psühholoogilist tuge.