Murettekitav puude ülevaatus Schwetzingenis: kliimamuutus võtab lõivu!

Murettekitav puude ülevaatus Schwetzingenis: kliimamuutus võtab lõivu!

Ka Schwetzingenis ei puhka kliimamuutused. Üha sagenevad kuuma- ja põuaperioodid panevad lossiaedades olevale ligikaudu 6000 puule märkimisväärse koormuse. Arborist Hanna Nimmenichi sõnul on iga teine ​​puu selles ajaloolises piirkonnas nõrgenenud või juba kahjustatud. "Viimastel aastatel oleme märganud puude kiiremat kadumist. See ei tee erilist rõõmu," selgitab Nimmenich. Olulisemaks on muutunud regulaarne puude kontroll. Nüüd toimuvad need iga üheksa kuu tagant, mis varem oli kord aastas, et vältida puupopulatsiooni edasist kannatamist. Puuinspektorid on lossiaedades iga päev valves, et tuvastada kõrvalekaldeid ja vajadusel teha täpsem ekspertiis spetsiaalse varustuse, näiteks helimõõteseadmete abil.

Olukord on murettekitav. "Paljude puude puhul on tasakaal taimede ja kahjulike seente vahel põua tõttu nihkunud," ütleb Nimmenich. Hobukastanite plekk-seentega nakatumine toob nüüd kaasa kohese raie, sest puidu nakatumine muutub märgatavaks lühikese aja jooksul. Ja isegi terved puud pole enam ohutud: okste murdumine, mida nimetatakse roheliste okste murdudeks, võib ootamatult tekkida isegi tervetel puudel. "Selle põhjus on siiani ebaselge. Mõnikord on surnud puud ka nähtavate kahjustustega endiselt ohutud," jätkab Nimmenich.

Seente roll kliimamuutustes

Probleem ei piirdu ainult puudega, kuna puude surm mõjutab ka seente populatsioone. Veebilehel tagesschau.de avaldatud raporti kohaselt mõjutavad põud ja globaalne soojenemine erinevat tüüpi seeni. Mõned võivad looduses kaduda, teised, näiteks mürgised variandid, levivad. Seenehooaeg nihkub kliimamuutuste tõttu ja seened elavad tihedas sümbioosis puudega, mis mõjutab otseselt nende tervist. Vaatlused erinevatest piirkondadest näitavad, et eriti kuusepuud on tugevalt kannatada saanud ja puude hukkumine on selgelt märgatav ka Saksamaal.

Sama tähelepanuväärne on see, kuidas seened toimivad süsinikuvarudena. Teadlased on avastanud, et juurseened säilitavad üle 35% iga-aastasest transpordi CO2 heitest. "Seente potentsiaali kliimat mõjutada alahinnatakse sageli," jätkab ta. Samuti on mõned surnud puidule spetsialiseerunud seeneliigid, näiteks hiiglaslik porling, mis saavad muutunud tingimustest kasu.

Lahendus: puuliikide mitmekesistamine

Üks võimalik viis puude vastupidavuse tugevdamiseks on puude populatsiooni mitmekesistamine. “Erinevate puuliikide istutamisega loome parema aluse tervele ökosüsteemile,” soovitab Nimmenich. See mitmekesisus võib aidata puudel kuumuse ja haiguste suhtes vastupidavamaks muutuda. Tähelepanuta ei tohi jätta ka mükoriisaseente mõju puude elujõule. Uuringud näitavad, et näiteks Douglase nulud kasvavad kiiremini, kui need on seotud mitme seenepartneriga – see on hea näide sellest, kui oluline on puude tervisele maa-alune vahetus puude ja mullaseente vahel.

Üldiselt on selge, et kliimamuutus mitte ainult ei suurenda puude surma sümptomeid, vaid paneb ka puude ja seente vahelise koostoime tõsise proovile. Jääb näha, millised on tuleviku väljakutsed: loodusel on sageli oma strateegiad stressiga toimetulemiseks. Põnev on näha, millist mõju need arengud meie metsadele ja nendega seotud ökosüsteemidele avaldavad.