Kuritegevus perekonnas: Krimilugu vägivallast ja meeleheitest

Kuritegevus perekonnas: Krimilugu vägivallast ja meeleheitest

1985. aasta liigutavas krimifilmis, mida täna saab näha ARD Mediatheki vahendusel, käsitletakse muljetavaldavalt koduvägivalla tumedat teemat. Film, kus lihunikmeister Hermann Gruber ahistab oma perekonda ja pärast isa surma restoranis on eskaleeruvaid konflikte sugulastega, näitab dramaatiliselt sellise perevägivalla hukatuslikke tagajärgi. Suur osa alkoholist viib selleni, et Gruber ei sea mõrvahoos mitte ainult oma perekonda ohtu, vaid muudab ka perekonfliktide kuvandi absurdiks. Hirmutavad teemad on endiselt väga aktuaalsed, näiteks ARD Media raamatukogu.

Aga mis on selle perevägivalla fenomeni taga tegelikult? Tervikliku definitsiooni kohaselt hõlmab perevägivald füüsilist, seksuaalset ja psühholoogilist vägivalda pere- ja partnerisuhetes. Seda vägivalda esineb nii ühises majapidamises kui ka praegustes või endistes suhetes ning selle võib jagada kahte põhivormi: partneritevaheline vägivald ja perekonnasisene vägivald, mida sageli iseloomustab võimu kuritarvitamine ja emotsionaalsed sidemed. Aastate jooksul on Wikipedia teabe kohaselt välja kujunenud mõiste „perevägivald”, mis algselt viitas „isa vägivallale” ja kirjeldab nüüd paljudes riikides laialt levinud nähtust.

Murettekitav statistika

Probleem pole väike, nagu näitavad praegused politseiandmed. Iga kahe minuti järel langeb keegi Saksamaal perevägivalla ohvriks. 2024. aastal langes partnerite või sugulaste füüsilise, seksuaalse või psühholoogilise vägivalla ohvriks 265 942 inimest, mis on ligikaudu 4 protsenti rohkem kui aasta varem. Suurem osa ohvritest, umbes 73 protsenti, on naised, samas kui kurjategijad on valdavalt mehed. Trend on murettekitav: viimase viie aastaga on perevägivalla juhtumite arv kasvanud ligi 14 protsenti. Tagesschau teatas, et üheks põhjuseks võib olla suurenenud valmisolek kuritegudest teatada või kasvav valmisolek ühiskonnas vägivalda kasutada.

• Über 171.100 Fälle von Partnergewalt 2024 registriert.
• Mehr als die Hälfte der Taten sind Körperverletzungen.
• Ein Viertel betrifft Bedrohungen, Nötigungen oder Stalking.

Teine murettekitav detail on see, et Saksamaal sureb igal aastal lähisuhtevägivalla tõttu 120–150 naist. Föderaalne justiitsministeerium kavandab selliseid meetmeid nagu elektroonilised pahkluu käevõrud vägivaldsetele kurjategijatele, et suurendada ohvrite turvalisust ja pakkuda neile õiguskaitset. Ametivõimud töötavad ka selle nimel, et parandada abi- ja nõustamiskeskuste pakkumist kannatanutele. Alates 1. jaanuarist 2032 on ohvritel ka seaduslik õigus tasuta kaitsele ja nõuandele.

Sotsiaalsed muutused ja väljavaated

Loodetavasti suurendavad ennetusmeetmed ja ühiskonna sensibiliseerimine teadlikkust sellest sotsiaalsest probleemist. Igat masti poliitikud nõuavad rohkem haridust ja reforme perevägivallaga võitlemisel. Siin on oluline näidata head kätt, et neid korduvaid tragöödiaid ära hoida. Igapäevased lood, nagu ka kriminaalromaanides, ei ole lihtsalt väljamõeldis, vaid peegeldavad hirmutavat reaalsust, mis vajab kiiret tähelepanu Kölnis ja mujal.

Arvestades šokeerivat statistikat ja käimasolevaid arutelusid, ei ole perevägivalla küsimus mitte ainult poliitilise päevakorra punkt, vaid puudutab meist igaüht. Sellise vägivallaga tõhusaks võitlemiseks on vaja teadlikkust ja pühendumust.