Tuletõrje viga pärast suurt tulekahju: purustajate skandaal Herbertingenis!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Sigmaringeni halduskohus tegi keskkonnaskandaali kohta otsuse: tuletõrje on osaliselt süüdi Herbertingeni purustajatehase tulekahjus.

Verwaltungsgericht Sigmaringen urteilt über Umweltskandal: Feuerwehr trägt Mitschuld am Brand im Shredderwerk Herbertingen.
Sigmaringeni halduskohus tegi keskkonnaskandaali kohta otsuse: tuletõrje on osaliselt süüdi Herbertingeni purustajatehase tulekahjus.

Tuletõrje viga pärast suurt tulekahju: purustajate skandaal Herbertingenis!

18 aastat on kõik Herbertingenis keerelnud 2007. aasta augustis purustamistehases puhkenud suure tulekahju ümber. Sigmaringeni halduskohtu otsus on nüüd toonud intsidendiga seotud õigusvaidlustesse värske õhu hinge. Kui kohus rahuldas ettevõtte hagi ringkonnaameti heastamiskorralduse peale, siis keskkonnareostuse peamiseks põhjustajaks nimetati tuletõrjet. See annab ereda valguse ebaõigete kustutamismeetodite mõjule.

Umbes 8000 ruutmeetri suuruses vanarauahunnikus puhkenud tulekahju tagajärjel kasutas tuletõrje üle 120 000 liitri perfluoritud ja polüfluoritud kemikaale (PFC) sisaldavat kustutusvahtu. Need kemikaalid, mis on tuntud oma pikaealisuse ning kahjulike keskkonna- ja tervisemõjude poolest, imbusid maasse ja saastasid põhjavette. Tagajärjed olid tõsised: 2012. aastal tuli PFC-reostuse tõttu sulgeda joogiveekaev lähedalasuvas Ertingeni kogukonnas. "PFC-sid sisaldavate kustutusainete kasutamine on juba varem viinud paljude joogivee purskkaevude sulgemiseni," märgib föderaalne keskkonnaagentuur.

Tuletõrje halvad otsused

Kohus leidis, et tuletõrje tegi "otsuste tegemisel tõsise vea", kui kasutas mürgist vahtu ebaproportsionaalselt suures koguses. See meede leidis aset, kuigi tulekahju olukord oli stabiilne ja puudusid piisavad kaitsemeetmed saastunud kustutusvee katteta aladele imbumise vastu. Veelgi enam, "tuleveejärve" moodustumine näitas, et kinnipidamissüsteem oli ülekoormatud, mis lõpuks viis pinnase saastumiseni.

Sigmaringeni piirkonnakontor oli seejärel sunnitud paluma purustajatehasel ala renoveerida, kuid ettevõte vaidlustas selle. 2023. aasta mais tühistas halduskohus selle ümberkorraldusmääruse ja määras vastutuse tuletõrjele. "Tuletõrje käitumine oli nii tõsine, et purustajatehase võimalik panus jäeti tagaplaanile," on kohtuotsuse põhjused.

Räpane pärand

Kohtuotsus pole veel lõplik. Piirkonna kantseleil on võimalus esitada kaebus ühe kuu jooksul. Eks ole näha, kuidas olukord edasi areneb, sest keskkonnakahju on tohutu. Purustustehas ei vastuta nüüd põhjavee puhastamise eest ega pea katma puhastustöödele hinnanguliselt ligi nelja miljoni euro suurust kulusid. See tekitab küsimusi vastutuse ulatuse kohta keskkonnakuritegude eest ja selle kohta, kes kannab kulud.

Selle juhtumi üheks õppetunniks võiks olla see, et PFC-sid sisaldavate kustutusainete kasutamisel tuleb olla ettevaatlik. Föderaalne keskkonnaagentuur soovitab sellised kemikaalid asendada fluorivabade alternatiividega, kuna need võivad oluliselt kaasa aidata keskkonnareostusele. "PFAS-i mõõdetavus põhjavees võib võtta nädalaid kuni aastakümneid ning nende puhastamine on keeruline ja kulukas," tuletab asutus meelde. Selle probleemiga ei seisa silmitsi mitte ainult Herbertingen, vaid ka paljud Saksamaa omavalitsused, kes peavad maadlema sarnaste väljakutsetega.

Sündmused Herbertingenis on hoiatussignaaliks kõikidele vastutavatele asutustele, kes võivad tulevikus selliste tuletõrjeoperatsioonidega tegelemiseks leida muid lahendusi.