Kohtuprotsess Süüria vendade vastu: noarünnak õhutab debatti väljasaatmise üle!

Kohtuprotsess Süüria vendade vastu: noarünnak õhutab debatti väljasaatmise üle!

Stuttgarti piirkonnakohtus lõppes sensatsiooniline protsess kolme Süüria perekonna venna üle. 2022. aasta juulis Königstrassel toimunud noarünnakus kohtu all olnud vendadele esitati süüdistus mõrvakatses ja raskete kehavigastuste tekitamises. Nende tõsiste süüdistustega silmitsi seistes süüdistab riigiprokuratuur kohtualuseid oma ohvrite ründamises pärast väidetavat häirivat tegurit "ebameeldiva välimuse" näol. Selles jõhkras rünnakus sai mees nii raskelt vigastada, et ta tuli eluohtlike vigastustega haiglasse toimetada. Huvitaval kombel tunnistas üks vendadest rünnaku üles, kuid süüdistas kuriteo käivitajana solvanguid, nagu teatas SWR.

Kohtuprotsessi ei kujundanud aga ainult vendade tegevus. Rahutused kohtusaalis ja raskused Türgist võtmetunnistaja hankimisel tõid kaasa menetluse venimise. Kogu olukord pole olnud mõjudeta: teadetele Süüria laienenud perekonnast järgnes tuline debatt väljasaatmise vajalikkuse ja teostatavuse üle. Eelkõige on justiitsminister Siegfried Lorek pühendunud Süüriasse tagasisaatmise hõlbustamisele, kuid sellised meetmed ei ole praegu elamisõiguste ja kehtiva keelu tõttu jõustatavad. schwaebische.de märgib samuti.

Perekondlik taust ja probleemid

Vennad on pärit suurest perest, kelle isa on ka politseile teada. Ta elab Stuttgardi põhjaosas kahe naise ja üle kümne lapsega. Kõik pereliikmed tulid Saksamaale aastatel 2015–2020 ja neil on pagulas- või täiendava kaitse staatus. Perekondlikud olud on keerulised: täiendavat kaitset ei anta mitte individuaalse tagakiusamise tõttu, vaid Süüria kodusõja laastavate tingimuste tõttu, mis on nüüdseks lõppemas, kuid toob endaga siiski kaasa palju ebakindlust.

Selle arutelu kontekstis on oluline mainida, et Saksamaal on praegu umbes 975 100 Süüria kodanikku. See rühm moodustab endiselt suure osa viimastel aastatel siia tulnud varjupaigataotlejatest. Paljud neist on nüüdseks omandanud Saksa kodakondsuse, kuid integratsiooniprobleemid jäävad püsima, eriti mis puudutab üksikute pereliikmete kuritegevust, mis tervikuna mõjutab pagulaskogukonna kuvandit ja ettekujutust sellest. Näiteks Mediendienst Integration on 22 protsenti kõigist Saksamaal kaitset otsivatest inimestest Süüria päritolu.

Poliitilised debatid ja tulevikuperspektiivid

Baden-Württembergi justiitsminister Marion Gentges annab mõista, et stabiilsete tingimuste juurde naasmine peab olema osa pagulaskriisi pikaajalisest juhtimisest. Gentges kutsub ka üles suurendama survet Süüriale ja siduma ülesehitusabi repatrieerimisega. Ajal, mil Süürias on murranguperiood ja üleminekuvalitsuse määrab islamistlik rühmitus Haiat Tahrir al-Sham (HTS), on repatrieerimise küsimus keerulisem kui kunagi varem.

Lisaks tehakse riigisiseselt jõupingutusi olukorral silma peal hoidmiseks: Ohtlike välismaalaste eriüksus (SGA) keskendub kurjategijate ja võimalike ohtude repatrieerimisele. Alates selle algusest on küüditatud üle 490, kuid viimaste aastate tegevuse vähenemine tekitab küsimusi.
Eesmärk on selge, kuid tee sinnani jääb konarlikuks ning arutelu julgeoleku ja põhiõiguste üle jätkub ilmselt veel kauaks.