Loendis kahekordne ait Tübingenis: maakodust unistuste koduks!

Loendis kahekordne ait Tübingenis: maakodust unistuste koduks!

Kahekordne ait Tübingen-Derendingenis on läbi teinud märkimisväärse muutuse. Muinsuskaitse all olev 1806. aastal ehitatud ja kuni viimase ajani põllumajandusliku reliikviana ehitatud hoone muudeti kaasaegseks korterelamuks, pöörates erilist tähelepanu detailidele. Detail.de andmetel on arhitektuuribüroo KO/OK juhtimisel ellu viidud projektist valminud kokku neli korterit, mis säilitavad nutikalt ajaloolise hoone iseloomu.

Üks suurimaid väljakutseid oli algse hoonestruktuuri säilitamine, mis tuli ümber ehitada ja ümber ehitada tervikliku renoveerimisprotsessiga. “Olulised murekohad nagu tulekaitse ja ehitustehnoloogia” tuli viia kooskõlla mälestise kaitse-eeskirjaga, edastab ko-ok.cc. Hoone kest jäi suures osas puutumata, mis annabki kahekordsele aidale erilise võlu. Kunagistel aidauste ustel on suured aknaesised peidetud nüüd naturaalsete puitliistude taha, mis mitte ainult ei kaitse kortereid, vaid integreerib need stiilselt ümbruskonda.

Jätkusuutlik lähenemine

Konversiooniprotsess näitab, kuidas mälestise säilitamist saab siduda kaasaegse säästva elustiiliga. Eesmärgiks on võimalikult palju materjale taaskasutada ja renoveerimist hoolikalt läbi viia. Kahekordse aida eheda atmosfääri säilitamiseks kasutati kunagisest veljetöökojast pärit puitu ja muid kohalikke materjale. Savitelliseid leidub vaid seal, kus see on hädavajalik, ning väljast kaeti hoone kanepilubikrohviga – siseseinte kasuks on aga mõnusa sisekliima tagav lubisolatsioonikrohv, millel on jätkusuutlikkuse seisukohalt suur tähtsus, nagu rõhutab Saksa Mälestisekaitsefond.

Projekti peetakse „tõhususmaja monumendiks”, mis tähendab, et välditi kõrgetasemelist tehnoloogiat. Sellised materjalid nagu savi, puit ja lubi mitte ainult ei soodusta energiatõhusust, vaid näitavad ka, et mälestiste säilitamine ja ökoloogiline vastutus võivad käia käsikäes. See on eriti oluline seetõttu, et avalikus arutelus käsitletakse mälestiskaitset sageli edasimineku takistusena, nagu selgitab Saksa Mälestisekaitsefond. Siin saab selgeks, et ka kultuuripärandi säilitamine on jätkusuutlikkuse vorm.

Elav koht

Erilisi aktsente pandi ka sisekujundusse. Liiga kõrged eluruumid ja puitgaleriid annavad korteritele avaruse ja valguse tunde. Endised rehepõrandad on nüüd kahekorruselised, mis säilitab algse hoone iseloomu. Ökoloogiliste ehitusmeetodite ja keeruka planeerimisprotsessi kaudu on selle hoone ajalooline võlu viidud harmooniasse tänapäevaste elamisvajadustega. Korteritesse pääseb endiste talliuste kaudu, luues harmoonilise ülemineku vanast uuele.

Lõpuks teeb see projekt selgeks: traditsioonide ja kaasaegse elumugavuse kombinatsioon pole mitte ainult võimalik, vaid ka vajalik, et säilitada piirkonna kultuurilised juured ja samal ajal aidata kaasa jätkusuutlikumale tulevikule. Kahekordne ait Tübingen-Derendingenis on muljetavaldav näide sellest, kuidas nutikas planeerimine ja austus ajaloo vastu võivad luua elava paiga tulevastele põlvedele.