Abivajajad õpetajad: koolireformid viivad haridusnälja piirini!

Abivajajad õpetajad: koolireformid viivad haridusnälja piirini!

Murettekitavas olukorras kogunesid hariduseksperdid ja koolide esindajad Gosheim-Wehingeni keskkooli. Riigiparlamendi liige Niko Reith FDP-st kutsus selle “ümarlaua” juurde, et arutada koolisüsteemi pakilisemaid väljakutseid. Selle põhjuseks on eelseisvad reformid ja riigivalimised 8. märtsil 2026. Kohtumisel osalesid rektor Christiane Glaser ja rektori asetäitja Oreste Föhr Gosheim-Wehingeni keskkoolist ning Patricia Staron ja Heiko Keller teistest õppeasutustest.

Keskseks teemaks oli koolireform, mis hakkab Baden-Württembergis kehtima alates 2024/25 õppeaastast. Sellega kaasneb muuhulgas ka gümnaasiumidele kohustusliku algkoolisoovituse taaskehtestamine ja keskkoolitunnistuse kustutamine. Tulevast õppeaastast 2025/26 naaseb ka üheksa-aastasesse gümnaasiumisse (G9). Sellega seoses ütles Patricia Staron, et muudatused panevad juba praegu kooli igapäevaelule olulise koormuse, mida ka kohalviibijad jagasid. Üha enam nõutakse selget struktuuri ja uute ideede läbimõeldud elluviimist.

Ülekaalukad koolid

Kuid mitte ainult struktuurimuutused ei valmista koolidele peavalu. Direktori asetäitja Heiko Keller tõstis esile nende reformide elluviimist ja kritiseeris asjaolu, et paljud uued regulatsioonid pole veel selgelt määratletud. Eelkõige tekitab küsimusi uus kohustuslik aine “Info- ja meediaõpetus”. Rahulolematud on ka koolisekretäride suur halduskoormus, kuna sageli ei anta vastavat tasu.

Teine pakiline probleem on kaasav haridus. Raskete lastega toimetulekul on palju ebakindlust ja paljud koolid tunnevad end selles osas üksi jäetuna. Vaatamata kõikide õpilaste õigusele mittediskrimineerivale ja õiglasele haridusele, näitab Bertelsmanni fondi andmetel status quo siiski märkimisväärset paranemispotentsiaali pärast ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimist.

Koolipuuduse nähtavad tagajärjed

Koroona pandeemia järelmõjusid võib näha ka koolist kõrvalehoidjate arvu suurenemises. Õpetajad võtavad üha enam endale täiendavaid rolle, näiteks psühholoogi või sotsiaaltöötajana, mis suurendab koormust veelgi. Pedagoogid peavad Kultuuriministeeriumi koolist puudumisega võitlemise suuniseid ebapiisavaks, mis toob esile tungiva tegutsemisvajaduse.

"Me jõuame siin oma piiridesse!"– Nii võttis õpetaja paljude kolleegide tunde kokku. Vajadus kasvatustööle suuremat tunnustust saada on kõikjal olemas. Uuring näitab, et motiveeritud õpetajad on õpilaste õpiedukuse kõige olulisem tegur. See käib käsikäes järeldustega, et individuaalne toetus ja väiksemad klassid võivad õppimisedukusse otsustava panuse anda. See tõstatab küsimuse, kuidas tuleks koole tulevikus kujundada.

Nõudmised haridussüsteemile kasvavad ja laste vajadused muutuvad üha mitmekesisemaks. Koolireformide ümber käiv arutelu näitab selgeid tendentse: Haridus on oluline hüve, mis on kesksel kohal nii üksikisiku heaolu kui ka meie ühiskonna jaoks. Kui rääkida meie koolide tulevikust, siis ei tohiks keegi maha jääda.

Praeguste arutelude tulemused näitavad, mil määral suudab Baden-Württembergi hariduspoliitika väljakutsetele vastata. Jääb vaid loota, et neid olulisi teemasid eelseisvatel osariigi valimistel arvestatakse.