Suche
Mein Konto
Trump ähvardab tariifidega: EL kutsub kokku USA konfliktivastase eritippkohtumise!
Artiklis tuuakse välja Trumpi praegused tolliähvardused NATO Euroopa partnerite vastu Gröönimaa konfliktis ja EL-i reaktsioonid.
Trump ähvardab tariifidega: EL kutsub kokku USA konfliktivastase eritippkohtumise!
USA ja Euroopa vahelises uues pingepiirkonnas teatas USA president Donald Trump ähvardavatest tollimaksudest Saksamaa ja seitsme teise NATO partneri vastu Gröönimaa vaidluses. See tekitab elevust mõlemal pool Atlandi ookeani ja EL on oma kriisiohjamise juba aktiveerinud. Olukorra lahendamiseks on kokku kutsutud riigi- ja valitsusjuhtide spetsiaalne tippkohtumine, teatab The Schwarzwaldi sõnumitooja.
Aga mis täpselt on nende tariifiähvarduste taga? Trump kavatseb kaheksast Euroopa riigist USA-sse saadetavatele kaupadele kehtestada alates 1. veebruarist 2026 10% ja 1. juunist 2026 25% tariifi. Mõjutatud riigid – sealhulgas Saksamaa, Taani, Prantsusmaa ja Holland – andsid ühiselt avalduses selgelt mõista, et säilitavad suveräänsuse ega lepi lihtsalt survega. Nagu liidukantsler Friedrich Merz (CDU) rõhutab, tuleneb see üksmeel transatlantiliste suhete hiiliva eskaleerumise tõttu.
ELi nõukogu eesistujad sekkuvad
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on selgelt öelnud, et EL ei anna võitluseta alla. Selles rõhutatakse liidu majanduslike ja julgeolekuhuvide kaitsmist. ELi Ülemkogu eesistuja António Costa rõhutab, et need tariifid õõnestavad Atlandi-ülese partnerluse vaimu ega ole kooskõlas ELi-USA kaubanduslepinguga. EL-i riikide ühtne välimus näitab, et kõik tõmbavad ühes suunas.
EL näeb sunnivastases vahendis (ACI) võimaliku vahendina USA kaupadele vastutariifide kehtestamiseks ning on juba peatanud kavandatud vastutollimaksud USA impordile ligikaudu 93 miljardi euro väärtuses. EL valmistub ka läbirääkimisteks praeguse olukorra leevendamiseks ja teeb ettepaneku osta suuremaid USA tooteid.
Fookuses majanduslik mõju
Tähelepanuta ei tohiks jätta ka majanduse hoobasid. Eksperdid hoiatavad, et Trumpi tariifidele reageerimisel võivad Euroopale olla märkimisväärsed majanduslikud tagajärjed. Hinnanguliselt võib EL-i majandustoodang langeda 0,3%, kusjuures ainuüksi Saksamaal tuleb arvestada ligikaudu 25 miljardi euro suuruse lisakuluga. Saksamaa kaubandus-tööstuskoda nõuab seetõttu EL-ilt selget seisukohta, kuid on samas karmide vastumeetmete suhtes skeptiline.
Vastupanu kasvab ka USA-s. USA Kongressis on rahulolematust Trumpi tariifipoliitikaga, eriti demokraatide seas. See on veel üks pingevaldkond, mis õhutab veelgi arutelu USA ja ELi ebavõrdse kaubandusbilansi üle.
Samal ajal märgitakse, et Arktikat ja Gröönimaad ümbritsevad geopoliitilised pinged muudavad asja keerulisemaks. NATO peasekretär Mark Rutte on juba käsitlenud julgeolekuolukorda Gröönimaal, rõhutades selle teema aktuaalsust globaalsetes poliitilistes ringkondades.
Davosis toimuva maailma majandusfoorumi eel, kuhu on oodata ka kantsler Merzi, on näha, kuidas asi edasi areneb. EL peab võtma selge kursi, et kaitsta oma huve ja stabiliseerida Atlandi-üleseid suhteid, mida tariifiohud tõsiselt ohustavad.
Kokkuvõtteks võib öelda, et EL reageerib Trumpi ähvardustele otsustava lähenemisega, püüdes samas luua ruumi läbirääkimisteks ja koostööks, et kindlustada piirkonna majandust ja stabiilsust. Lähinädalad näitavad, kas see strateegia töötab või kas pinged jätkavad kasvamist.