Vähem naisi DAX-i juhatustel: kus on võrdsus?

Vähem naisi DAX-i juhatustel: kus on võrdsus?

Saksa tahvlitel toimub palju, kuid mitte tingimata paremuse poole. Ajalehe schwarzwaelder-bote.de praeguse raporti järgi langes naiste osakaal Frankfurdi börsi 90 suurima ettevõtte juhatustes 2025. aastal 25,5 protsendini, mis on 0,2 protsendipunkti võrra väiksem kui aasta varem. Eriti kriitiline on olukord MDaxis, kus juhtivate naiste osakaal on langenud 0,4 punkti võrra 19,5 protsendini. See lõpetab terve kümnendi kestnud positiivse trendi, mille käigus naisjuhtide osakaal pidevalt kasvas.

Nagu juba varasemates haufe.de analüüsides märkis, on DAX-i ettevõtetes ka muid struktuurseid probleeme, millel on negatiivne mõju võrdõiguslikkusele. Keskmiselt teenivad mehed endiselt 13,9 protsenti rohkem kui naised – see näitab selgelt, et Saksamaal on korrigeerimata sooline palgalõhe 16 protsenti. 33 uuritud DAX-i ettevõttest 29 maksavad mehed rohkem kui naised, kurb liider on Deutsche Bank, kelle sooline palgalõhe on 38,8 protsenti. See on eelkõige tingitud nende töökohtade olemusest, kus naised kalduvad töötama sotsiaalsetel või administratiivsetel ametikohtadel, samas kui mehed täidavad ebaproportsionaalselt palju paremini tasustatud juhtivaid rolle.

Olukord rahvusvahelises võrdluses

Rahvusvahelises kontekstis Saksamaal eriti hästi ei lähe. Aadressil schwarzwaelder-bote.de tehtud uuringu kohaselt on naiste osakaal koosolekusaalis vähenemas vaid Saksamaal ja Rootsis. Võrreldes teiste riikidega on Norras naiste osakaal nõukogudes kõrgeim, üle kolmandiku, samas kui DAX on naiste osakaalu poolest rahvusvaheliselt kuuendal kohal. MDax on edetabeli lõpus ja toimib ELis halvasti, võrreldes juhtivatel kohtadel keskmiselt 35 protsendiga.

Üleeuroopalise edetabeli pilk näitab, et Saksamaa on 2024. aastal 27 liikmesriigi seas 22. kohal, kus naisi on juhtivatel kohtadel vaid umbes 29 protsenti. Võrdluseks: Rootsi on edetabeli tipus muljetavaldava 44 protsendiga. Sellistes riikides nagu Läti, Poola ja Ungari on naiste osakaal samuti kõrge, samas kui Küprosel, Horvaatial ja Itaalial on madalaim määr.

Tee võrdsuse poole

Neid arve silmas pidades on selge, et DAX-i ettevõtete juhtkonna võrdõiguslikkuseni on veel pikk tee minna. Saksamaal juhivad naissoost juhatuse liikmed sageli inimressursse, kuid harvemini leidub neid tegevettevõtetes. See lahknevus võib olla tingitud sügavalt juurdunud struktuuridest, mis seavad naised juhtivatel kohtadel endiselt ebasoodsasse olukorda.

ELi uus jätkusuutlikkuse aruandluse direktiiv, mis kohustab DAX-i ettevõtteid esitama aruandeid soolise palgalõhe kohta alates 2023. aastast, võib olla samm õiges suunas. Seni on aga korrigeeritud soolise palgalõhe vabatahtlikult avaldanud vaid kaks ettevõtet, SAP ja Telekom – see on selge märk, et vajadus tegutseda on endiselt olemas.

Jääb üle loota, et naiste osakaal juhtivatel kohtadel keskpikas perspektiivis suureneb ning peagi saame siin positiivsetest muutustest teada anda. Seni jääb vaade aga vaigiseks, nagu näitab praegune statistika.