Ansbachi püssimees: filmivalmis põgenemine Colombiasse paljastab süsteemi!

Ansbachi püssimees: filmivalmis põgenemine Colombiasse paljastab süsteemi!

Asjade šokeeriva pöördena jõudis hiljuti ajakirjandusväljaannetesse Ansbachi tulistaja, kes ründas 2009. aastal Ansbachis kooli, vigastades üheksat klassikaaslast ja õpetajat. Erlangeni psühhiaatriakliinikust heakskiidetud lahkumisel taotles 34-aastane mees 16. augustil 2023 passi ja alustas seega põgenemist Colombiasse. See teatab BR24. Asjaolu, et see samm tegelikult aset leidis, tekitab mitmeid küsimusi, muu hulgas vaimuhaigete õigusrikkujate asutuste turvameetmete kohta.

Püssimees kasutas ligi kaksteist tundi kestnud väljapääsu, mida tal oli lubatud regulaarselt ja päevasel ajal kasutada alates aasta algusest. Kliinikule teatati tema puudumisest alles 17. augusti öösel, kuid selleks ajaks oli mees juba Colombias, mis andis talle olulise ajaeelise kaheteistkümne tunni võrra. Vanemprokurör Friedrich Weitner kirjeldas põgenemist "nagu filmis" ja märkis, et politseil oli raske tabada kurjategijat, kes sõitis rongiga välismaale ja lendas täpsustamata lennujaamast Colombiasse. Tal polnud mitte ainult pärispass, mille päritolu jääb selgusetuks, vaid ka pagas.

Turvaküsimus pärast põgenemist

Põgenemine tekitab tõsiseid küsimusi, kuidas õueloomadega toime tulla. Baieri liidumaa siseminister Joachim Herrmann väljendas muret, kas inimestel peaks tulevikus olema lubatud sellistes asutustes passe taotleda. Uurijad usuvad, et mehel oli kaasosalisi. "Kahtlus on, et põgenemine oli hoolikalt planeeritud ja et pandi ette mõned valejuhised," selgitas Weitner. Näiteks kahtlustatakse, et tulistaja rääkis kohtumisest Hollandi kirjasõbraga, mis võis olla väljamõeldud.

Pärast vahistamist Colombias toodi ta kohe tagasi Saksamaale ja toimetati Erlangeni kinnisesse psühhiaatriaosakonda. Ta naasis järgmisel hommikul pärast vahistamist ja sellest ajast alates on kliinik teatanud, et vaatab mehe jaoks kõik lõõgastumised üle. Juhtumi lahendamiseks töötatakse välja eraldi teraapia.

Märatsemise taust

Ansbachi märatsemine on üks dramaatilisemaid juhtumeid Saksa kooliajaloos. 2010. aastal mõisteti mehele 47 mõrvakatse eest üheksa aastat alaealiste kinnipidamist ja määramata ajaks psühhiaatriahaiglasse. Viimastel aastatel peeti teda avalikkusele ohtu mitte kujutavaks, mistõttu põgenemine on seda üllatavam.

Koolitulistamise ohud – mitte ainult koolides – on viimastel aastatel ikka ja jälle ilmsiks tulnud. 2024. aasta augustis hukkus Solingenis noarünnakus kolm inimest ja 2024. aasta detsembris Magdeburgis tulistamise tagajärjel kuus inimest. Sellised teod ei tekita mitte ainult õudust, vaid nõuavad ka turvameetmete tugevdamist. Arutelu vaimuhaigete õigusrikkujatega toimetuleku üle on muutumas keerukamaks, eriti kui arvestada üleskutseid suurema kaitse ja ennetamise järele, mis muutuvad valjemaks, kui traagilised juhtumid leiavad aset avalikkuses. Statista on andnud selle kohta põhjalikku teavet.