Ilmaproff Stefan Schwarzer: tugevate äikesetormide jälil!
Sissevaade ilmavaatlustesse Hohen Peißenbergis: Stefan Schwarzer annab teavet arengute ja väljakutsete kohta.

Ilmaproff Stefan Schwarzer: tugevate äikesetormide jälil!
Kui rääkida ilmavaatlustest Saksamaal, siis Hoher Peißenbergist ei saa kuidagi mööda. See muljetavaldav 988 meetri kõrgune tipp ei ole mitte ainult maailma vanim mägiobservatoorium, vaid ka oluline koht Saksamaa ilmateenistuse (DWD) kliimauuringute jaoks. Kogenud ilmavaatleja ja programmeerija Stefan Schwarzer on siin oma koha leidnud juba 30 aastat ja on ilmaandmete salvestamise edenemisele palju kaasa aidanud. Nagu lõunasakslased aruannete kohaselt astus Schwarzer oma esimesed sammud meteoroloogia vallas Zugspitzel, kus ta töötas üle kümne aasta.
Hoher Peißenbergi tähtsust ei saa ülehinnata. Meteoroloogilisi andmeid on siin kogutud alates 1781. aastast ning jaam on osa ülemaailmsest kliimaseireprogrammist (GAW) aastast 1990. See tähendab, et Hoher Peißenbergil pole mitte ainult riiklikku, vaid ka rahvusvahelist tähtsust. Aastakümnete jooksul kogutud ilmaandmed aitavad kliimat paremini mõista. Eriti tähelepanuväärne on see, et osooni mõõtmine on siin toimunud alates 1967. aastast, samas kui GAW mõõtmised on jälginud gaase, aerosoole ja vihma koostisosi alates 1994. aastast, selgitab. DWD veebisait.
Ilmavaatlus: teekond minevikust tulevikku
Üleminek analoogmeetoditelt digitaalsele on üks suuremaid muutusi ilmavaatluses. Stefan Schwarzer rõhutab, kui oluline on automatiseeritud protsesside ja superarvutite esilekerkimine ilmaandmete analüüsi jaoks. Eriti pärast 2023. aasta augustikuu rahetastroofi, mis laastas Benediktbeuerni kloostriküla, on vajadus täpsete ilmaennustuste järele muutumas üha suuremaks fookuseks. Schwarzer ei olnud mitte ainult üks esimesi abilisi Bad Baiersoienis, vaid kasutab ka oma Facebooki lehte “Private Wetterstation Peißenberg”, et levitada põhjendatud teavet ja kritiseerida meedia sensatsioonilisust.
Ilmaandmed hõlmavad paljusid aspekte, nagu õhurõhk, niiskus ja tuule kiirus, ning nende andmete süstemaatiline kogumine algas aastal 1781. Meteoroloogia vundament pandi paika siis, kui sellised teadlased nagu James Glaisher ja Léon-Philippe Teisserenc de Bort hakkasid õhupallide abil atmosfääri uurima. Tänapäeval ei vastuta DWD mitte ainult andmete salvestamise eest, vaid pakub ka avalikku juurdepääsu observatooriumile, kuigi ainult eelneva registreerimisega, muutes selle uudishimulike jaoks eriliseks kohaks. Reeglina viivad grupireisid üle saidi ja pakuvad huvitavaid sissevaateid ilmavaatluste maailma, näiteks Vikipeedia teeb kokkuvõtte.
Uuendused parema tuleviku nimel
Lisaks oma tööle arendab Schwarzer praegu Peißenbergi jaoks üleujutuste rakendust ja töötab teise versiooni kallal, et elanikkonda lähenevatest tormidest paremini teavitada. “Ilmavaatlus pole mäng, vaid vastutusrikas ülesanne,” rõhutab kogenud asjatundja. Saksamaa ilmateenistus, mille Hoher Peißenbergis töötab umbes 60 töötajat, ei ole mitte ainult koht uurimistööks, vaid ka kontaktpunkt kõigile, kes tunnevad huvi ilma ja selle mõjude vastu meie keskkonnale.
Pidevate tehniliste uuenduste ja suureneva tundlikkusega ilmastikunähtuste suhtes jääb ilmavaatlus teaduses ja ühiskonnas jätkuvalt keskset rolli. Sest kui tahad ilmast aru saada, pead olema valmis süvenema – ja just siin tuleb mängu Hoher Peißenbergi ilmavaatlejate muljetavaldav töö.