Dobrindt kutsub kodanikukaitsesse uusi lähenemisviise: Saksamaa valmistub!
Föderaalne siseminister Dobrindt nõuab Saksamaa kodanikukaitse reformimist, et suuta paremini reageerida kaasaegsetele ohtudele.

Dobrindt kutsub kodanikukaitsesse uusi lähenemisviise: Saksamaa valmistub!
Saksamaal mõeldakse kodanikukaitse ümber, pidades silmas kasvavaid ohte, nagu äärmuslikud ilmastikuolud, küberrünnakud ja muud kriisistsenaariumid. Föderaalne siseminister Alexander Dobrindt (CSU) rõhutas eelmisel kolmapäeval, et tsiviilõnnetusteks valmisolek mängib keskset rolli. Ta kutsub üles kodanikukaitse igakülgsele laiendamisele, mis ei mõjuta mitte ainult sõjalist julgeolekut, vaid ka tsiviil- ja tsiviilkaitset. Sellest teatab Lõuna-Saksamaa ajaleht.
Pilk kodanikukaitse struktuurile näitab, kui oluliseks see teema on muutunud. Saksamaal on see korraldatud integreeritud süsteemina, mis on struktureeritud erinevatel tasanditel alates omavalitsusest kuni föderaalse tasandini. See on vajalik selleks, et suuta kiiresti ja tõhusalt reageerida sellistele ohtudele nagu terrorirünnakud, suurõnnetused või looduskatastroofid. The Föderaalne kodanikuhariduse agentuur rõhutab, et 1,7 miljonil vabatahtlikul on siin võtmeroll, eriti vabatahtlikes tuletõrjeosakondades ja abiorganisatsioonides, nagu THW või DRK.
Uus mõtlemine kodanikukaitses
Dobrindt teatas, et tehnilise abi agentuuri (THW) rahastamine suureneb järgmisel aastal 50 protsenti, samas kui föderaalse kodanikukaitse- ja katastroofiabiameti (BBK) rahastamine isegi kolmekordistub. See on märk kasvavast ressursivajadusest rahvastikukaitsestrateegia täitmiseks. "Me kõik peame koostööd tegema ja ohtudeks paremini valmistuma," ütles Dobrindt. Elanikkonna jagatud vastutus mängib siin olulist rolli. Ühiskond on kohustatud läbi viima oma hädaolukorraks valmisoleku, näiteks varudes varusid.
Praegu on loomisel terviklik ülevaade olemasolevatest varjenditest, mida on varem sageli vähendatud või isegi maha võetud. Nagu Dobrindt rõhutab, ei tohiks need varjupaigad olla mitte ainult kriisi ajal, vaid ka igapäevastel eesmärkidel. Üha selgemaks muutub vajadus edendada ühiskonnas vastupidavust. Rostockis toimunud kodanikukaitsepäev, mis tõi kokku ligi 40 tegijat erinevatest abiorganisatsioonidest, näitas, kui oluline on nendes valdkondades koostöö motoga “Vesi – kasuta ressursse, valitse riske”.
Tsiviilkaitse ja katastroofikaitse integreerimine
Kodanikukaitse ja katastroofikaitse seoseid reguleerib kodanikukaitse ja katastroofiabi seadus (ZSKG). Föderaalriigid vastutavad katastroofide ohjamise eest, samas kui föderaalvalitsus keskendub tsiviilkaitse koordineerimisele. Oluline aspekt on see, et elanike õigeaegne hoiatamine ohtude eest on keskne ülesanne, mis lasub riikide õlul. Katastroofitõrje osaliste kaasamine tsiviilhädaolukordade planeerimisse näitab, kui oluline on hea võrgustikutöö ja ettevalmistus, eriti arvestades meid lähiaastatel ees ootavaid väljakutseid.
Üldiselt näitab see, et föderaalvalitsus on valmis võtma kodanikukaitses uusi lähenemisviise ja mõtlema sellele, kuidas eelseisvaid väljakutseid kiiresti ja tõhusalt ületada. Dobrindti algatus on seega midagi enamat kui lihtsalt üleskutse – see on vajalik samm ebakindlasse tulevikku.