Schumer võitleb Trumpi tollipoliitika rünnakute vastu Euroopale!

Schumer võitleb Trumpi tollipoliitika rünnakute vastu Euroopale!

Maailm vaatab pingsalt Gröönimaa ja USA poole, kus on puhkenud tõsine konflikt selle strateegiliselt olulise piirkonna tulevase halduse pärast. 18. jaanuaril 2026 teatas USA senati demokraatliku vähemuse liider Chuck Schumer, et astub otsustavalt samme president Donald Trumpi ähvardatud tariifide vastu. Need tariifid, mis kehtestatakse alates veebruarist Saksamaa ja veel seitsme Euroopa NATO riigi vastu, on mõeldud Euroopa liitlastele surve avaldamiseks Gröönimaa ostmiseks. Schumer kirjeldas neid tariifiplaane USA majandusele kahjulikena ja kritiseeris neid kui hinnalangetajaid. "On aeg see jama lõpetada," ütles Schumer, kes juba kavatseb kehtestada õigusaktid tariifide blokeerimiseks ja edasise kahju vältimiseks Ameerika majandusele ja Euroopa kogukonnale. NP Coburg on ka Trumpi plaani suhtes kriitilised.

Trump ise on korduvalt väljendanud oma huvi Gröönimaa ülevõtmise vastu USA-le. Ta kirjeldas Gröönimaa kaitsmist kui "kahe koerarakendit" ja rõhutas, et USA vajab piirkonda oma riikliku julgeoleku tagamiseks. USA ülevõtmine ei võtaks arvesse mitte ainult majanduslikku aspekti, vaid ka strateegilisi põhjuseid, nagu juurdepääs kriitilistele mineraalidele. Gröönimaa on aga Taani iseseisev territoorium ja sealne valitsus on selgelt öelnud, et ta "ei saa kuidagi nõustuda" USA ülevõtmisega. USA Today teatas, et Taani ja teised Euroopa riigid on Trumpi väidetele juba selged piirid seadnud.

NATO fookuses

NATO ise näeb end praegu surve all. Inimesed, keda iseloomustavad sisekonfliktid, on Trumpi ähvardavateks ohtudeks vähem valmis. NATO peasekretär Mark Rutte on seni USA presidendi väljaütlemistest vaikinud, Taani peaminister Mette Frederiksen hoiatab aga USA sõjalise rünnaku eest NATO liitlaste vastu. Vastavalt DW muutub NATO usaldusväärsus üha küsitavamaks, kuna puuduvad selged strateegiad selliste sisemiste ohtude vastu. Eksperdid hoiatavad, et olukord võib pingestada suhteid NATO-s.

Euroopa riigid on Trumpi ideede vastu selgelt sõna võtnud. Teiste seas nõuavad poliitikud, nagu Taani parlamendiliige Anders Vistisen, otsustavalt reageerima USA presidendi ähvardustele, samas kui teised, nagu Per Clausen, soovitavad peatada Atlandi-ülesed tariifid seni, kuni USA Gröönimaalt taganeb. Gröönlased ise näivad samuti olevat otsustanud tugevdada oma kaitsealaseid jõupingutusi NATO egiidi all ja kordavad, et nemad otsustavad oma asjade üle ise.

Ajal, mil geopoliitilised pinged kasvavad, võivad konfliktil Gröönimaa pärast olla kaugeleulatuvad tagajärjed NATO-le ja rahvusvahelisele korrale. Eks ole näha, kuidas olukord areneb ja kas tõsine majanduslik või sõjaline konflikt tegelikult aset leiab. Järgmised paar kuud võivad olla otsustava tähtsusega USA ja tema Euroopa liitlaste suhete määramisel.