1. hooldustase on ohus: mida kaotamine Ebersbergeri jaoks tähendab

1. hooldustase on ohus: mida kaotamine Ebersbergeri jaoks tähendab

Ebersbergi rajoonis on tervishoiusüsteemiga palju probleeme: seal elab ligikaudu 5000 hooldustasemega inimest, kellest ainuüksi 750-l on 1. hooldustase. Föderaalvalitsus kavatseb nüüd selle hooldustaseme kaotada, millel oleks palju tagajärgi haigetele ja nende lähedastele. See otsus võib paljude jaoks tähendada drastilist muutust, kuna pikaajalise hoolduse kindlustus pakub vähe tuge 1. hooldustasemele. merkur.de andmetel on see grupp juba kavandanud õendusteenuseid. tase 1 ei ole eriti tulus.

Mis toas on? Hooldustaseme 1 kaotamine on eelkõige valitsuse rahaline järeleandmine, pidades silmas kohustusliku õendusabikindlustuse kulude suurenemist. Enne kui arugi saad, võib see mõjutada enam kui 67 inimest, kelle eest hoolitsevad praegu Ebersbergi rajoonis ambulatoorsed hooldusteenused. 1. hooldustase hõlmab kergete puuetega inimesi, näiteks lülisamba- või liigesehaigusi põdevaid inimesi. Võite loota individuaalsele hooldusnõustamisele ja rahalistele toetustele elamispinna kohandamiseks, kuid teil ei ole õigust saada ambulatoorseid mitterahalisi hüvitisi ega hooldustoetust, nagu kinnitab föderaalne tervishoiuministeerium.

Õendusteenuste väljakutsed

Õendusteenistuse Vitana Pflege tegevdirektor Petra Topolko näeb olukorda kriitiliselt: “Kuni 131-eurosest igakuisest toetusest sageli ei piisa ja ülejäänu peavad patsiendid ise tasuma.” Tema teenistus hoolitseb praegu kaheteistkümne 1. hooldustasemega inimese eest, kes vajavad tuge majapidamises ja isiklikus hügieenis. Sarnast olukorda kirjeldab AWO õendusjuht Marlene Springer, kes hoolitseb võrreldavas olukorras ligikaudu 20 patsiendi eest ja küsib 38 eurot tunnitasu. Võrdluseks: oskustöölise tunnitasu jääb 73 euro kanti. Neid arve silmas pidades eelistavad paljud piirkonna õendusteenused keelduda 1. hooldustaseme teenustest, kuna neil ei lähe majanduslikult hästi.

Probleem süveneb: paljud kannatanutest loodavad igapäevaeluga toimetulekuks abi. Klassifitseerimine 1. hooldustasemele mängib olulist rolli, kuna see on sageli esimene samm kõrgema taseme poole, mida antakse suuremate vajadustega inimestele. Hooldusvajaduse määratlemise õiguslik raamistik on muutunud alles alates 1. jaanuarist 2017 ja nüüd seisavad paljud silmitsi küsimusega: Mis saab meist, kui 1. hooldustaset enam ei nõuta?

Üleskutse teadlikkusele

Selles delikaatses olukorras on olulisem kui kunagi varem, et ühiskond saaks hooldust vajavate inimeste vajadustega hästi hakkama. Varajase abi võimalus, mille pakub föderaalne tervishoiuministeerium, võib peagi olla vaid vaga soov. Selle kaotamisel ei tuleks ümber korraldada mitte ainult vajalikud individuaalsed nõustamisnõuded, vaid ebastabiilseks võivad muutuda ka elamispinna kohandamise toetused ja muud toetusmeetmed.

Praegune olukord jätab paljud küsimused vastuseta ning tekitab õigustatud muret hooldust vajavate, lähedaste ja hooldusteenuse vajajate seas. Kõigil asjaosalistel on aeg selle arengu peatamiseks kokku võtta. Hooldusvaldkonna tulevikku tuleb kujundada vastutustundlikult, et tulla toime kasvavate väljakutsetega.