Erdingi kaubanduskeskus: käsitööettevõtete tulevik silmapiiril!

Erdingi kaubanduskeskus: käsitööettevõtete tulevik silmapiiril!

Erdingi linn on elav äri- ja innovatsioonikeskus. Linnapea Max Gotz teatas Lodererplatzi mitmeotstarbelises saalis suure osavõtuga ärivastuvõtul praegustest arengutest, mis mõjutavad nii käsitööäri kui ka üldist majandust. Üritus, mille korraldas Julia Flötzinger-Wilson ja tema meeskond linna turundusosakonnast, tõi kohale ligikaudu 200 esindajat ettevõtetest, pankadest, ühingutest ja linnapeadest.

Keskseks teemaks oli väljakuulutatud väikese ja keskmise suurusega käsitöö- ja kaubandusettevõtete kaubanduskeskuse arendamine Siglfingis. Linnal on selle ärikompleksi ehitamiseks saadaval umbes 40 000 ruutmeetrit maad Anton-Bruckner-Straßest põhja pool. Planeeringud sisaldavad muutuva suurusega krunte vahemikus 550 kuni 2800 ruutmeetrit, millest luuakse umbes 16 krunti. Juhatajakortereid ja kaubanduspindu kohapeale aga ei kavandata. Gotz rõhutas, et linn soovib võtta seaduslikke meetmeid ruutmeetrihinna madalaks hoidmiseks, et edendada kohalike ettevõtjate kasumlikkust.

Teadusuuringud ja tehnoloogia lühidalt

Veel üks põnev punkt üritusel oli Deggendorfi rakendusteaduste ülikooli (THD) asepresidendi Wolfgang Dorneri teadaanne. Ta tutvustas 2026. aastast Erdingi uurimis- ja tehnoloogiakoha plaane, mis paiknevad raudteejaama lähedal olemasolevas hoones. Selle algatuse eesmärk on suurendada innovatsiooni piirkonnas ja edendada tehnoloogilist arengut.

Siiski ei tohiks alahinnata majanduslikke väljakutseid. IHK Müncheni ja Ülem-Baieri peadirektor Manfred Gößl rääkis maailmamajanduse praegusest arengust ning tariifidest ja kallinenud energiahindadest tingitud probleemidest. Tema pöördumine poliitikute poole oli selge: immigratsioon on vajalik oskustööliste puuduse vastu võitlemiseks. Aegadel, mil tööjõud demograafiliste muutuste tõttu väheneb, on vaja loovaid lahendusi.

Pilk tulevikku

Föderaalse töö- ja sotsiaalministeeriumi jaoks läbiviidud oskustööliste monitooring tõi nende väljakutsete kontekstis esile, et immigratsioonist ja töövalmiduse kohandamisest ei piisa tööturul valitsevate lõhede kaotamiseks. Keskpika perioodi prognoosid näitavad, et 2028. aastaks on mitte ainult oskustööliste, vaid ka tavaliste töötajate järele suur nõudlus. Eriti tähelepanuväärne on siin arutelu kasutamata potentsiaali üle, mida leidub naiste, mittesakslaste ja vanemate töötajate seas.

Lisaks nähakse eramajapidamiste tarbimist peamise majanduskasvu tõukejõuna, samas kui ekspordi mõju väheneb. Investeeringud taastuvenergiasse ja ringmajandusse võivad anda tööturule positiivse tõuke, kuigi kõrged ehitushinnad ja intressimäärad võivad ehitussektori kasvu pidurdada.

Erdingi linn näib olevat viimaste arengute ja strateegiliste kaalutlustega hästi positsioneeritud. Eks ole näha, kuidas arenevad lähiaastatel ärikeskuse ja tehnopaiga plaanid. Üks on aga kindel: suund on seatud jätkusuutlikule majandusmaastikule.