Kaufbeuren kliimahädas: kiireloomulisus või ummistus?
Kaufbeureni linnavolikogus on vaidlused kliimakaitsemeetmete üle üha süvenemas. Dr Jahni kiireloomuline taotlus lükati tagasi.

Kaufbeuren kliimahädas: kiireloomulisus või ummistus?
Täna on Kaufbeurenis arutelu kliimakaitse üle tõesti käima läinud. Dr Thomas Jahn Väärtuste Liidust on esitanud linnavolikogus kiiravalduse kavandatava kliimakaitse koosoleku vastu. Selle kinnise koosoleku, mis peaks toimuma juuli lõpus, algatas linnavalitsus, et töötada välja linna, selle ettevõtete ja ettevõtete elujõuline kliimakaitse kontseptsioon. Ringi sõnumitooja teatatud.
Jahni argumendi aluseks on süüdistus, et kinniseid koosolekuid ei ole linnavolikogu töökorras ette nähtud. Selles nõutakse avalikku arutelu konkreetsete meetmete üle CO2 vähendamiseks ning nõutakse ka üksikasjalikku loetelu kuludest, kuluvast ajast, samuti meetmete kliimamõjudest ja nende tagajärgedest kogu ELi hõlmavale heitkogustega kauplemisele. Nendele muredele vaatamata lükkas linnapea Stefan Bosse taotluse tagasi kui mõttetu ja andis mõista, et selliseid kinniseid koosolekuid saab kasutada ka eelarves ning otsused tehakse avalikult.
Linnavolikogu oli selles küsimuses eriarvamusel. Bernhard Pohl Vabade Valijatest kritiseeris Jahni teravalt ja seadis kahtluse alla tema õigusalased teadmised. Oliver Schill rohelistest süüdistas teda isegi linnavolikogu väärtusliku kliimakaitsealase töö blokeerimises. Natuke diplomaatilist vett andis Julia von Stillfried (CSU), kes soovis toetada kodanike teabeürituse vajalikkust. Generation KF-i esindaja Julia Bosse ettepanek arutelu lõpetamiseks võeti lõpuks vastu ja Jahni ettepanek lükati tagasi vaid kahe poolthäälega.
Kliimakaitse kui Euroopa väljakutse
See kohalik võitlus kliimakaitse eest ei ole isoleeritud. Euroopa Liit on CO2 heitkoguste vähendamise kõikehõlmava kontseptsiooni kallal töötanud juba pikka aega. Rohkem kui 20 protsenti ELis kasutatavast energiast pärineb juba taastuvatest allikatest ja parlamendiliikmed nõuavad kiiremat heakskiitu taastuvenergiaprojektidele, nagu päikesepaneelid ja tuuleturbiinid, vastavalt veebisaidile. Euroopa Parlament tuleb lugeda. Eesmärk on tõsta 2030. aastaks taastuvenergia osakaalu EL-i energia lõpptarbimises 42,5 protsendini.
EL taotleb oma kliimakaitsepoliitikaga üldist eesmärki vähendada kliimamuutuste mõjusid ning vähendada keskkonda ja kliimat kahjustavaid tegevusi, mille jaoks on üliolulised ka rahvusvahelised kokkulepped, näiteks Pariisi kliimalepe. Ülevaade kasvuhoonegaaside heitkogustest näitab, et energiasektor moodustab 26 protsendiga suurima osa heitkogustest, millele järgnevad aruande kohaselt transport, tööstus ja ehitussektor. Föderaalne Keskkonnaagentuur.
Mida see tuleviku jaoks tähendab?
Seda arengut silmas pidades on selge, et kliimakaitse jääb keskseks teemaks – nii kohalikul Kaufbeurenis kui ka Euroopa tasandil. ELi kavandatavad meetmed ja strateegiad, nagu eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2040. aastaks 90 protsendi võrra, on ambitsioonikad ja kujutavad endast suuri väljakutseid kõikidele liikmesriikidele. Eelseisval kohtumisel Kaufbeurenis on ülioluline näha, kuidas linnavolikogu saab säästva arengu suuna seada. Kui mõelda globaalsetele eesmärkidele, on näha, et igaüks saab anda väärtusliku panuse ka kohapeal.