Noarünnak Kitzingenis: 21-aastane mõrvakatse eest kohtus!

Noarünnak Kitzingenis: 21-aastane mõrvakatse eest kohtus!

Juhtum, mis tekitab emotsioone ja hoiab kohtuvõimu varvastel: 21-aastane noormees astub esmaspäevast Würzburgi piirkonnakohtu ette, süüdistatuna mõrvakatses. Intsident, mis lõpuks selle tõsise süüdistuseni viis, leidis aset eelmise aasta detsembris Kitzingeni ühiselamus. Siin läks kohtualune oma 27-aastase toakaaslasega tülli, mis lõppes dramaatilise pöördega. Ta vigastas paberinoaga mehe kaela nii rängalt, et kaotas palju verd ja suutis lõpuks põgeneda. Väidetav toimepanija läks aga pärast kuritegu peitu ja leiti hiljem Kaltensondheimist segaduses. Kui ta vahistati, osutas ta kambris viibivatele ohvitseridele vastupanu. Praegu viibib ta psühhiaatriahaiglas, mis tekitab tema süü osas küsimusi, mis tuleb kaitsemenetluses kohtus selgitada, kuna ta võib olla ebapädev.

Mis aga tol saatuslikul detsembripäeval tegelikult juhtus ja mis ajendas kohtualust seda ennekuulmatut tegu toime panema? Mõned neist küsimustest jäävad vastuseta. Kohtuprotsessi käigus selgub, kuidas kohtusüsteem olukorraga tegeleb. Vastavalt Mainfranken24 süüdistab prokurör kohtualust pussitamises, kuna ta ei tahtnud kannatamatult reaktsiooni oodata. Tema käitumine ei ole siiski üksikjuhtum; 21-aastane mees oli juba varem kandnud sarnaste juhtumite eest nelja aasta ja seitsme kuu pikkust vanglakaristust.

Sissevaade uurimisse

Järgides selliste vägivallategude mustrit, küsivad mitte ainult kannatanute perekonnad, vaid ka ühiskond endalt, kuidas see võis selleni jõuda. Sarnaseid juhtumeid on olnud ka teistes linnades, näiteks Hamburgis toimunud noarünnak, milles tuli selgitada süüdistatava süüd. Tagesschau sõnul keskendutakse kiireloomulise kuriteokahtluse korral tavaliselt eelvangistusele. Kuid kui on psüühikahäire tunnuseid, määravad kohtunikud sageli ajutise paigutamise psühhiaatriahaiglasse. Endiselt on oluline, kas süüdistatavat peetakse avalikkusele ohtlikuks või mitte. See võib olla ka meie puhul keskse tähtsusega.

Seda olulisem on eelseisev kohtumenetlus Würzburgis. Võitlus ei käi siin ainult õigluse üle ohvrile, vaid ka vastutuse ja süüdistatava ohtlikkuse küsimuses. Nagu teatati WDR, jagab kostja kohtuprotsessi ajal ainult isikuandmeid ja väldib ohvritega silmsidet. Asjaolu, et ta esitleb end asjasse puutumatuna, surub kohtuistungi emotsionaalsesse pingepiirkonda, mis hoiab publikut oma istekohtade äärel. Saab näha, kas ta lõpuks heidab valgust Garethi süüküsimustele ja kas ta tõesti pääseb sellest karistuseta.

Üks on kindel: arutelu vaimuhaiguste ja õigussüsteemi üle on olulisem kui kunagi varem. Arvestades vägivaldsete kuritegude arvu suurenemist, seisab ühiskond silmitsi väljakutsega, kuidas tagada õiglus nii kurjategijatele kui ka ohvritele. Sellistel aegadel on olulisem kui kunagi varem rääkida ja propageerida vastutustundlikku õigussüsteemi.