Kliimaeesmärgid ohus: taandareng kliimakaitses Saksamaal!

Kliimaeesmärgid ohus: taandareng kliimakaitses Saksamaal!

Saksamaal kostub üha rohkem murehääli: kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2045 on üha enam ohus. Hamburgi ülikooli tippklastri "Kliima, kliimamuutused ja ühiskond" praegune uuring tekitab segadust, sest näitab, et poliitika, majandus ja ühiskond astuvad paljudes valdkondades selgelt samme tagasi. Selle uuringu kohaselt muutub ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamine üha ebareaalsemaks ja sellel on kaugeleulatuvad tagajärjed muutumisel kliimaneutraalseks Saksamaaks.

Eriti murettekitavad on uuringu tulemused, mis käsitlevad seitset keskset sotsiaalset protsessi. Uuringu autor Stefan Aykut rõhutab, et blokaadid ja eskalatsioonispiraalid poliitikas ja äris mitte ainult ei takista edasiminekut, vaid ohustavad ka elanike aktsepteerimist. Kui kliimakaitset ei ole võimalik kuluefektiivsemaks muuta, võib elanike toetus jätkuvalt väheneda. See ilmneb eriti selgelt arutelus 2023. aasta hooneenergia seaduse (GEG) üle. Vastuoluline arutelu viis selleni, et tarbijad ostsid üha enam kliimat kahjustavaid küttesüsteeme, samas kui väiksema heitega soojuspumpade müük langes.

Kriitika hooneenergia seadusele

GEG-i peetakse otsustavaks sammuks väiksema energiatarbimisega elamise suunas, kuid keskkonnakaitseorganisatsioonid, nagu WWF, kritiseerivad seadust kui ebapiisavat kliimaeesmärkide saavutamiseks. WWF-i uuringu kohaselt on ebatõhusate olemasolevate hoonete energiasäästliku renoveerimise kiirendamiseks hädasti vaja rangemaid nõudeid ja meetmeid. Renoveerimise eelisteks pole mitte ainult madalamad küttekulud, vaid ka paranenud sisekliima ja vähenenud kütteostuvõimetuse oht.

Otsus lubada fossiilkütet aastani 2045 avaldab üleminekule erilist mõju. WWF kutsub seetõttu üles nõudeid karmistama, et tagada soovitud kliimakaitse. Selleks tuleks kehvasti renoveeritud hoonetele kehtestada minimaalsed tõhususe standardid.

Tee dekarboniseerimisele

Saksamaa kliimakaitseseadus nõuab kasvuhoonegaaside neutraalsust aastaks 2045, sealhulgas ehitussektoris. Eelmine projekt oli juba määranud optimaalse tee kliimaneutraalse hoonefondi saavutamiseks aastaks 2050. See näitas soojuspumpade vajalikku laiendamist ja kasvavat renoveerimistegevust. Praeguste uuringute käigus uuritakse, milliseid poliitilisi meetmeid on vaja rangete eesmärkide saavutamiseks, ning soovitatakse kasutada tugevamat vahendite kombinatsiooni, mis hõlmab regulatiivsetes õigusaktides ambitsioonikaid energiastandardeid.

Samuti peeti vajalikuks seirekontseptsiooni kliimaeesmärkide ja meetmete paketi tõhususe kontrollimiseks. Saab näha, kas poliitilised tegijad järgivad teadlaste soovitusi ja kuidas olukord lähiaastatel areneb.

Väljakutsed on suured, kuid nagu alati: kliimaeesmärkide tegelikuks saavutamiseks on meie kõigi asi muuta ja astuda vajalikke samme.

Teema ja praeguste arengute kohta lisateabe saamiseks külastage veebisaiti Press Augsburg, WWF või BBSR.