Skandaal Mühldorfis: linnapea Hetzl kriitika risttules!

Skandaal Mühldorfis: linnapea Hetzl kriitika risttules!

Mühldorf am Innis seisab kohalik poliitika silmitsi tohutu tormiga. Kommunaalettevõtted said 2022. aastal umbes seitsme miljoni euro suuruse kahju, mis on teada juba 2025. aasta suvest. Seda finantsšokki ei teavitanud aga kommunaalettevõtted ega linn ise. Selle asemel kritiseerisid linnapea Michael Hetzli (sõltumatu) teabepoliitikat teravalt linnavolinikud, nagu Kathrin Enzinger rohelistest ja Stefan Lasner CSU-st. Enzinger süüdistas linnapead isegi tundlikus asjas valede arvude esitamises ja linnavolikogu petmises, mis tekitas linnas tuju.

Hetzl vastas süüdistustele e-kirjaga, milles ta viitas avalduste võimalikule "kriminaalsele asjakohasusele". "See polnud võimalik," uhkustas Lasner linna juhtkonna teabepoliitikaga. Ta märkis, et selline tõsine teave oleks tulnud viivitamatult edastada. Mõlemad fraktsioonid, nii rohelised kui ka SPD, on revisjonikomisjonile juba koostanud mahuka küsimuste nimekirja. Seda arutatakse 29. oktoobril eelseisval linnavolikogu istungil, millega kaasnevad kaks roheliste ettepanekut ja ühisettepanek SPD-ga.

Kaotuse taust

Kommunaalteenuste suure kadumise põhjused on keerulised. Tegevdirektor Alfred Lehmanni sõnul panevad valla kommunaalametile pinget eelkõige kõrged elektri hankekulud. Põhiteenusesse tuli kaasata rohkem kodukliente, mis halvendas olukorda veelgi. Lisaks puuduvad hetkel auditeeritud raamatupidamise aastaaruanded alates 2022. aastast, mis takistab veelgi läbipaistvust. Reguleerimata kindlustusnõue lükkab ka bilansse.

Lisaks heidavad osad kohalikust poliitikast linnapeale ette läbipaistmatuse puudumist – see on kibe süüdistus, mis niigi pingelist olukorda ei leevenda. Linnavolikogu erakorralise istungi taotlus lükati tagasi, kuna ei suudetud koguda piisavalt allkirju. See on ainult rahulolematust õhutanud, kuna finantsharidust on jätkuvalt hädasti vaja. Käivad jutud, et kahjude katteks võidi võtta miljoneid väärt laen. Linnapea jääb seisukohale, et linna rahandust ja elanike maksude tasumist see ei mõjuta, samuti kinnitab, et kavandatav uus siseujula ei ole ohus.

Pilk viimastele aastatele näitab, et kommunaalettevõtete finantsseisund oli aastani 2021 veel hea. Kasum oli 2019. aastal 1,4 miljoni euro ringis ning 2020. ja 2021. aastal kumbki 600 000 euro ringis. 2023. aastaks oodatakse ca 2,8 miljonit eurot kasumit. Seetõttu on põnev näha, kuidas olukord areneb ja kas linnapea suudab oma strateegiatega lähiperioodil elanike usalduse võita.

Vaidlus valla kommunaalteenuste üle näitab taas, kui oluline on läbipaistvus kohalikus poliitikas. Samal ajal kui linnapea räägib „kampaaniate kokkupõrgetest“, mõtlevad kodanikud, kas neid teavitatakse tõesti piisavalt. Jääb üle loota, et eelseisvad kohtumised toovad rohkem selgust ja olukorda saab siluda.