Salasõnumid Maa sisemusest: teemandid dekodeerivad Maad!
Uuri dr Beth Kahlelt, kuidas teemandid kui maa vahevöö sõnumitoojad paljastavad protsesse maa sisemuses. Loeng 2. detsembril 2025, tasuta ja veebis.

Salasõnumid Maa sisemusest: teemandid dekodeerivad Maad!
Põnevas geoloogiamaailmas on teemandid palju enamat kui lihtsalt sädelevad ehted. Need iidsed sõnumitoojad Maa vahevööst pakuvad hindamatut teavet meie planeedi sügavate protsesside kohta. 2. detsembril 2025 räägib dr Beth Kahle LMU Maa- ja keskkonnateaduste osakonnast nende kristallide tähtsusest meie Maa mõistmisel. Tema loengut pealkirjaga "Teemandid – Maa vahevöö sõnumitoojad" pakutakse nii kohapeal kui ka veebis Zoomi kaudu. Sissepääs on tasuta ja huvilistel on võimalik külastada „Geological State Collection Munich e.V. sõprade“ veebisaiti. saada lisateavet.
Dr Kahle heidab valgust teemantide avastamise ja uurimise põnevale ajaloole Lõuna-Aafrikas. Ta tutvustab praeguseid teaduslikke järeldusi, mis on saadud nende mineraalide üksikasjalikust uurimisest. Erilist tähelepanu pööratakse dr Kahlele teemantide analüüsimisel, mida uuriti nende peremeeskivis, eklogiidis, arvutitomograafia abil.
Sissevaade geoloogilistesse protsessidesse
Vastavaid inklusioone uurides võivad teemandid anda teavet Maa sisemuse kohta kuni 800 kilomeetri sügavusel. Põnev uurimus sellel teemal pärineb teadlastelt eesotsas prof Frank Brenkeriga Goethe ülikoolist. See näitab, et Maa vahevöös olevad teemandid ei transpordita mitte ainult ülespoole, vaid võivad teatud tingimustel ka allapoole rännata. Teadlased uurisid Kesk-Aafrika Vabariigist pärit 1,4-karaadist teemanti ja leidsid ebatavalisi mineraalide kandjaid. Süsiniku ja lämmastiku isotoopide analüüs tegi selgeks, et see teemant pärines vahevöö ülemisest osast ja liikus seejärel vahevöö sügavamasse üleminekutsooni. Veel üks näide, mis näitab, et teemandid võivad paljastada rohkem Maa sisestruktuuri, kui seni arvati, on Sofia Lorenzoni ja tema kolleegide väljaanne “Ringwoodite and zirconia inclusions signaling downward travel of super-deep diamonds”.
Maa vahevöö ise ulatub umbes 30–2900 kilomeetri sügavusel Maa pinnast ja on üks meie planeedi peamisi kihte. Magneesiumi- ja rauarikaste silikaatmineraalidega moodustab mantel suurema osa Maa mahust. Teadlased nõustuvad, et selle muidu ligipääsmatu Maa osa uurimine on geoloogiliste protsesside ja nähtuste, nagu maavärinad ja vulkanism, mõistmiseks ülioluline. Kasutatakse selliseid meetodeid nagu seismilised lained ja geofüüsikalised mõõtmised.
Vaatamata Maa sügavuste tekitatud väljakutsetele on uute arusaamade potentsiaal tohutu. Nii ei laienda dr Kahle mitte ainult olemasolevaid teadmisi teemantide kohta, vaid avab uksi ka geoloogia aktuaalsetele küsimustele. Jääb põnev näha, millised uued avastused ja edusammud meid selles valdkonnas veel ootavad. Kõigil, kes soovivad rohkem teada saada nende “Maa vahevöö sõnumitoojate” seiklustest, tasub kuulata dr Don’t miss Kahle loengut.