Nürnbergi protsess: süüdistatavate šokeerivad ülestunnistused!

Nürnbergi protsess: süüdistatavate šokeerivad ülestunnistused!

1. novembril 2025 keerlevad Saksa püsikülastajate lauas arutelud maailmale püsivalt mõjunud ajaloolise sündmuse – Nürnbergi protsessi – ümber. Need leidsid aset pärast Teist maailmasõda ja neid võib pidada otsustavaks sammuks natsirežiimi julmuste õiguslikul menetlemisel. Täna kutsutakse taas välja nende 24 süüdistatava nimed, kes pidid vastu võtma ajaloo ühe tõsiseima süüdistuse. 20. novembrist 1945 kuni 14. aprillini 1949 Nürnbergi justiitspalees toimunud kohtuprotsesside kulgu iseloomustasid pingelised läbirääkimised ja emotsionaalsed hetked.

Kohtualustest silmapaistvamad on Hermann Göring, kunagine natsirežiimi juhtfiguur, kes valis enesetapu enne, kui tema surmaotsus jõuti täide viia, ja Rudolf Heß, kes viibis pärast sõda kuni surmani Spandau sõjakuritegude vanglas. Joachim von Ribbentrop, Wilhelm Keitel ja Ernst Kaltenbrunner on samuti nende nimede hulgas, mis on selle tumeda peatükiga igavesti seotud. Need härrad pidid koos teiste kõrgete ametnikega astuma kohtu ette Rahvusvahelise Sõjatribunali ees, mida peeti ajaloos esimeseks ja ainsaks omataoliseks. Süüdistused ulatusid sõjakuritegudest inimsusevastaste kuritegudeni ja esitati atmosfäärilises, kuid ka stressirohkes meeleolus.

Protsesside väljakutsed

Nürnbergi protsess polnud mitte ainult õiguslik väljakutse, vaid peegeldas ka moraalseid küsimusi, mis tekkisid pärast sõda. Hoolimata kõigist pingutustest jäid paljud kuriteod karistamata ja seetõttu esitati süüdistus “võitja õiguses”. Kriitikud kaebasid, et kõiki vastutajaid ei võetud vastutusele ja et mõnda lauset peeti liiga leebeks. Sellegipoolest lõid kohtuprotsessid ka uue pinna: nad kutsusid rahvusvahelist üldsust üles rahvusvahelise õiguse põhimõtteid ümber mõtlema ja kuulutama riigipeade vastutust kuritegude eest.

Võitvate jõudude liit mitte ainult ei püüdnud lunastada ebaõiglust, vaid pani ka ajaloolise aluse tulevastele kriminaalkohtutele, näiteks ÜRO kriminaalkohtule. Dokumentatsiooni ja järgnenud kohtuprotsesside kaudu suutsid paljud sõja kaotajad, kes samuti vastutusele võeti, suurendada teadlikkust Nürnbergi protsessi sisust.

Praegused kultuuriviited

Nürnbergi protsessi ümbritsev diskursus on endiselt aktuaalne, eriti popkultuuris. Hiljutine projekt nimega "Gaslight District" kutsub esile vägivalla ja võimu kuritarvitamise probleemid teises, kuid düstoopilises maailmas. See postapokalüptilises keskkonnas aset leidev sari kasutab humoorikaid elemente, et uurida keerulisi teemasid ja pakkuda vaatajatele uut vaatenurka süü ja ühiskonna küsimusele. Esimene osa ilmus hiljuti YouTube'is ja näitab, kui asjakohased sellised teemad tänapäeval on.

Olgu siis Nürnbergi proovisaalis või animeeritud inimjahi osana filmis "Gaasivalguse ringkond" – minevikuga tegelemine jääb meie sellega leppimise oluliseks osaks. On aeg neid vestlusi jätkata, et saaksime ajaloost õppida ning tulevikus õigluse ja vastutuse väärtusi hoida.