Fantoomjoonistus ja juveelivaras: kes on tegelikult Schafroth?

Fantoomjoonistus ja juveelivaras: kes on tegelikult Schafroth?

Viimastel kuudel on kunsti- ja ehtemaailmas toimunud tormilisi sündmusi, mis on köitnud mitte ainult professionaalset maailma, vaid ka laiemat avalikkust. Erilist tähelepanu pälvib juhtum tagaotsitava juveelivargast, kelle taustal on suurejooneline rööv. Valju ZDF on kahtlase mainega juveelivaras Schafroth, kes on end varjanud pärast kümne aasta tagust luksushotelli röövi. Uurimise käigus satub politsei sihikule pensionil fantoomkunstnik Oswald Greimer, kuna ta kaitses Schafrothi vale fantoompildiga. Kogu stsenaarium muutub veelgi põnevamaks, kui kaasatakse juveelivarga endine elukaaslane Felizitas Bachi, kes samuti juurdluses figureerib.

Lisaks korraldab dr Baumgartner “Rosenheimi linnaillustraatorite” kunstinäitust, mille tähelepanu keskpunktis on Peggy Meisingi joonistus, millel on kujutatud jesuiitide aias lagedat seina. Põnev on kahtlustada, et Schafroth võis sinna Lõuna-Prantsusmaal toimunud hämmastava haarangu ehteid matnud. Kas võib juhtuda, et seinal on väikesed saladused, mis võivad viia kauaotsitud aareteni?

Mineviku varjud

Nende kuritegelike tegevuste kontekstis torkab silma üks eriti kurikuulus juhtum: juveelide vargus Dresdeni ajaloolises rohelises võlvis, mis leidis aset 25. novembril 2019. Kuidas Vikipeedia teatati, et kurjategijad varastasid mitu kunstiobjekti ja 21 ehet ning varastatud kauba kindlustusväärtus ulatus üüratu 113,8 miljoni euroni. Kurjategijad kasutasid muuseumisse tungimiseks keerukaid meetodeid, mille tulemuseks oli enneolematu rööv. Vaid paar minutit kestnud sissemurdmise käigus seadsid vargad ohtu ka kohapeal viibinud korrakaitsjad, kes sekkuda ei tohtinud.

Ka järelmõju paneb istuma ja märkama. Kohtuprotsess kuue Remmo perekonnast pärit kohtualuse üle algas 28. jaanuaril 2022 ja lõppes 2023. aasta mais viie kahtlusaluse süüdimõistmisega. Lisaks kulutas Saksimaa vabariik kohtukuludeks ligikaudu 3,8 miljonit eurot – see on hea näide selliste haarangutega kaasnevast rahalisest koormast.

Pilk piiri taha

Sama suurejooneline oli ka 19. oktoobril 2025 toimunud rööv Louvre'is. Kriminaalmenetlus on sarnane Dresdeni omaga ja näitab, et tuntud muuseumide turvameetmed on sageli puudulikud. Vastavalt artiklile, mille autor on Deutschlandfunki kultuur Neljal kurjategijal õnnestus muuseumisse tungida, kehastades end ehitustöölisteks ja parkides tõsteplatvormiga veoauto. Sisse sattudes lõhkusid nad lahti kaks vitriinit ja varastati mitu väärtuslikku ajaloolise väärtusega ehet.

Louvre'is avastatud turvapuudused on murettekitavad. Valvekaamerate puudumine ja alamakstud turvatöötajad aitavad kaasa kliimale, kus selliseid vargusi võib ikka ja jälle ette tulla. Ametiühingud on neile kaebustele juba tähelepanu juhtinud, president Emmanuel Macron aga kiitis heaks riiklikud rahalised vahendid muuseumi hädasti vajalikuks renoveerimiseks.

Saab näha, kas ja kuidas eri juhtumite juurdlused edenevad. Kindel on aga see, et kunsti- ja ehtemaailm on jätkuvalt erilise glamuuri taga ajavate kurjategijate risttules.