Kaevanduste veeplaan: kodanikud kardavad Heili kinnisvara väärtuste pärast!
Ruhrkohle-AG plaanib alates 2026. aastast juhtida puhastatud kaevandusvett Lippe jõkke. Kodanikud muretsevad saasteainete ja vara väärtuse pärast.

Kaevanduste veeplaan: kodanikud kardavad Heili kinnisvara väärtuste pärast!
Bergkamenis toimub midagi, mis segab kohalike elanike meeli. Ruhrkohle-AG (RAG) teatab, et juhib puhastatud kaevandusvee endisest Haus Adeni leiukohast Lippe jõkke. Hiljutine kodanikuinfo üritus, millest võttis osa umbes 80 huvilist, peegeldas segast meeleolu. Mõned elanikud väljendasid huvi, teised aga muret, eriti kaevandusvees leiduvate võimalike saasteainete ja selle mõju pärast kinnisvara väärtusele. Mure tuleviku pärast on suur, sest ebakindlus kinnisvarahindade osas on kõikjal.
Kaevandusvee kavandatud väljajuhtimine on kavandatud 2026. aasta keskpaigaks ja see viiakse läbi kahes etapis. Esialgu –600 meetri sügavuselt tõuseb see järk-järgult 8,5-lt 34 m³/min-le. Umbes 2032. aastast on planeeritud pidev töö kuni 51 m³/min sügavusel -450 kuni -400 meetrit. Meetme eesmärk on leevendada Lippe survet, põhjustades kaevandusvee kontrollitud tõusu. Vaatamata raua ja muude saasteainete, näiteks PCBde eemaldamiseks mõeldud töötlemisele, on PCBde täielik kõrvaldamine praegu ebareaalne. RAG aga eeldab, et PCB-maardlaid kaevandamisel on juba oluliselt vähendatud.
Mure elanike ja keskkonnakaitsjate poolt
Elanikkonna kriitilised hääled ei ole ainsad, mis panevad inimesi istuma ja märkama. Ka Nordrhein-Westfaleni piirkondlik ühendus BUND on väljendanud oma muret ja kritiseerinud RAG-i tegevust kaevanduste veemajanduses. Ühing nõuab, et Arnsbergis asuv kooskõlastusasutus algataks seadusele vastava kooskõlastusprotsessi koos põhjaliku keskkonnamõju hindamisega (KMH). Kardetakse väga, et RAG taotletud kaevandusvee suurendamine võidakse heaks kiita ilma KMH ja kodanike osaluseta.
"Me nõuame terviklikku vaadet ökoloogilistele mõjudele piirkonnale," ütles BUNDi pressiesindaja. Keskkonnakaitsjad näevad tohutut survet, eriti mis puudutab pinnavett, mida ohustavad saasteained nagu PCB-d, kloriidid ja raskmetallid. Selle vastu võitlemiseks nõuab BUND, et kõik kaevandusvee väljalasked oleksid varustatud tõhusa puhastustasemega, mis välistab ka PCB-d.
Keskkonnamõju hindamine ja selle tähtsus
Keskkonnamõju hindamise vajalikkust toetab õiguslik raamistik. Spetsifikatsioonide kohaselt on see vajalik, kui põhjavee äravõtmisel või ärajuhtimisel ületatakse aastamahtu 10 miljonit m³. Madalamates kaaluklassides on vaja teha eeltestid, et selgitada, kas RRP on tegelikult vajalik. Keskendutakse eelkõige võimalikele keskkonnamõjudele, et tagada kõigi asjakohaste probleemide arvessevõtmine otsustusprotsessis.
RAG on kinnitanud, et võimalikud uued kaevanduskahjustused kaevandusvee suurenemise tõttu on ebatõenäolised. Kui see siiski nii on, soovib RAG selle kahju hüvitada. Elanike jaoks on aga näha, kuidas olukord kujuneb ja milliseid konkreetseid meetmeid lõpuks rakendatakse.
Arutelu kaevandusvee üle jääb meile jätkuvalt muret tundma. Nii RAGi kui ka vastutavate asutuste vastutus on suur. Kodanike murede tõsiselt võtmiseks on vaja head kätt, jätmata samal ajal silmist keskkonnaprobleeme.
Lisateavet praeguste arengute kohta leiate üksikasjalikest aruannetest vasikas, bund-nrw.de ja grubenwasser-steinkohle-nrw.de viidatud.