Kliimakriis ja sõja tagajärjed: Roth võitleb Genfis humanitaarstandardite eest

Kliimakriis ja sõja tagajärjed: Roth võitleb Genfis humanitaarstandardite eest

Ajal, mil maailm seisab silmitsi arvukate kriisidega, rõhutas Alliance 90/The Greens Bundestagi liige Claudia Roth Genfis toimuval Parlamentidevahelise Liidu (IPU) 151. assambleel tungivat vajadust kaitsta humanitaarnorme ja rahvusvahelist humanitaarõigust. See 18.-23.10.2025 toimunud kohtumine tõi päevakorda sellised olulised teemad nagu tsiviilisikute kaitse ning nälja ja kliimamuutuste mõju. Roth teeb selgeks, et need küsimused ei ole lihtsalt abstraktsed mõisted, vaid konkreetsed väljakutsed, mis puudutavad meid kõiki. Valju Liidupäev Praeguses globaalses olukorras peetakse parlamentide koostööd ülioluliseks rahvusvaheliste kohustuste ülekandmisel siseriiklikku õigusesse.

IPU on seadnud endale ülesandeks olla sillana inimeste ja poliitika vahel. Roth rõhutab, kui oluline on, et maailma parlamendiliikmed tuleksid kokku, et leida tõhusaid lahendusi. Genfis arutasid delegaadid ka seaduste ja eelarvete väljatöötamist, mis tagavad ohutu humanitaarabi. Kliimakriisi tunnistati keskseks probleemiks, eriti mõjutatud piirkondades, nagu Vaikse ookeani saareriigid või Aafrika. Need diskursused on seda asjakohasemad, kui arvestada, et Belémis on plaanis korraldada eraldi kliimakonverentsi konverents.

Kaitse rahvusvahelise humanitaarõiguse alusel

Rahvusvaheline humanitaarõigus, samuti Vikipeedia kirjeldab, sisaldab põhireegleid, mis tagavad inimeste, hoonete ja keskkonna kaitse relvakonfliktide ajal. Tsiviilelanike kaitsmiseks ja tarbetuid vigastusi tekitavate relvade kasutamise keelamiseks on olemas selged reeglid. Nende normide eesmärk on vähendada kannatusi sõdades ja kaitsta neid, kes vaenutegevuses ei osale või enam ei osale. Ajalooline ülevaade näitab: kaasaegse rahvusvahelise humanitaarõiguse juured ulatuvad Punase Risti asutamiseni 1863. aastal, millele järgnes esimene Genfi Punase Risti konventsioon 1864. aastal.

Rahvusvahelise humanitaarõiguse oluliste põhimõtete hulka kuulub muuhulgas see, et võitlejatel on lubatud rünnata sõjalisi sihtmärke, samas kui mittevõitlejatel on eriline kaitse. Tarbetute relvade kasutamine on rangelt keelatud. Need juhised aitavad minimeerida tarbetute kannatuste riski ja seavad sõjategevusele selged piirid.

Praegused väljakutsed ja sammud edasi

Rothi delegatsioon oli teadlik ka kasvavast murest reeglite rikkumiste pärast erinevates konfliktides. Erilist tähelepanu pälvis Ukraina laste sunniviisilise lapsendamise taotlus Venemaa poolt ning kiireloomulisus küberkuritegevuse valdkonnas. Tähelepanuväärne on, et 40% kohalviibinud delegaatidest olid naised, kes suhtuvad kirglikult soolise võrdõiguslikkuse poole. Selles kontekstis peetakse Saksamaad rahvusvahelises üldsuses usaldusväärseks partneriks, kellel on selge üleskutse konkreetsete meetmete võtmiseks.

Lisaks mängivad poliitilises tegevuses olulist rolli maailma teiste piirkondade väljavaated, näiteks kui on vaja arendada vastupanuvõimet Aafrikas või kliimakaitset Vaikse ookeani saartel. Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC) tööd peetakse selles valdkonnas eriti oluliseks. ICRC on suurepärane näide humanitaarpõhimõtete rakendamisest ja on pühendunud nende ülemaailmsete väljakutsetega toimetulemisele.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et IPU 151. assamblee Genfis ei toiminud mitte ainult ideede vahetamise platvormina, vaid ka suunanäitajaks tulevikuks. Vajadus taastada ja kaitsta humanitaarnorme kogu maailmas on pakilisem kui kunagi varem ning delegaadid astusid järgmise sammu selles suunas.