Ema mõrv Kraillingis: SPD nõuab naistele paremat kaitset!

Ema mõrv Kraillingis: SPD nõuab naistele paremat kaitset!

Šokeeriv uudis 29-aastase naise väidetavast mõrvast Kraillingis, kes oli kuue lapse ema, on tekitanud emotsioone. Bundestagi SPD liige Carmen Wegge väljendas juhtunu pärast muret ja andis mõista, et selliseid tegusid ei saa enam sallida. Nagu Lõuna-Saksamaa ajaleht Teadete kohaselt tapeti naine oma korteris pärast mitmeid politseioperatsioone perevägivalla tõttu. Tema abikaasat peetakse kahtlustatavana ja talle on kohtu määratud suhtluskeeld. See tõstatab küsimuse, kui tõhusad on olemasolevad kaitsemeetmed.

Wegge nõuab nüüd vägivalla all kannatavate naiste suuremat toetust ja kaitset. Ta pooldab mitmeid meetmeid, sealhulgas täiendavaid nõustamisteenuseid ja varjupaiku. Nende nõudmiste hulka kuulub isegi pahkluu käevõrude kasutuselevõtt vägivaldsetele kurjategijatele, et minimeerida edasiste kuritegude ohtu. Aegadel, mil femitsiidid, st naiste tahtlikud tapmised nende soo alusel, on jätkuvalt igapäevane, on oluline, et sellised teod saaksid asjakohaselt karistada, ütleb Wegge, kes võitleb selle eest, et femitsiidid tunnistataks seaduslikult naiste mõrvadeks nende soo alusel.

Fookuses perevägivald ja femitsid

Vastavalt Föderaalne kodanikuhariduse agentuur Femitsiidid on sageli tingitud soospetsiifilistest võimu- ja kontrollisuhetest. Uuringud näitavad, et paljud neist tegudest on toime pannud praegused või endised partnerid. Ainuüksi eelmisel aastal registreeriti Saksamaal 360 naistevastast mõrva, neist 63% elukaaslaste või endiste elukaaslaste poolt. See ei ole ainult üksikjuhtumid – naised olid sageli suures vägivallariskis, eriti suhetes, mida iseloomustavad kontroll ja rõhumine.

Kainestav reaalsus: teatamata naistevastase vägivalla juhtumite arv on märkimisväärne ja jääb sageli nähtamatuks. Statistika näitab, et 2023. aastal registreeriti 256 000 perevägivalla ohvrist umbes 181 000 (71%) naisena. Lähisuhtevägivalla puhul olid 168 000 ohvrist 79% naised. Need andmed toovad esile probleemi laialt levinud olemuse, mis esineb sageli perekondlikus või isiklikus keskkonnas ja mille ulatust avatud statistikas piisavalt ei kajastata.

Tee terviklikuma kaitse poole

Üleskutsed naiste kaitse parandamiseks on kiireloomulised, eriti arvestades tugiteenuste nõrka infrastruktuuri. Naiste varjupaikades räägitakse sageli ruumipuudusest, samas kui nõustamiskeskused ei ole piisavalt rahastatud. The Statistika dokumenteeritud, et 2023. aastal leidis 378 naiste varjupaigas kaitset vaid 30 200 naist ja last. Neid asjaolusid arvestades on kiireloomuline vajadus ennetavate meetmete ja õiglasema seadusandluse järele.

Lisaks õiguslikele muudatustele tuleks kahtluse alla seada ka ühiskonna sotsiaalsed normid. Paljude naiste valmisolekut aru anda mõjutavad sageli hirmud ja sotsiaalsed piirangud. On aeg mitte ainult kuulda kannatanute häält, vaid ka aktiivselt tegutseda vägivalla juurte vastu. Vaja on sihipäraseid ennetusmeetmeid, spetsialistide sihipärast koolitust ning naiste paremat informatiivset koolitust nende õiguste ja olemasoleva toetuse kohta.

Üldiselt on Kraillingi mõrvaga seotud juhtumid murettekitav märk sotsiaalsetest väljakutsetest, millega me kogukonnana silmitsi seisame. Ainult kooskõlastatud jõupingutuste, kõikehõlmavate seadusandlike uuenduste ja ennetavate meetmete abil saame loota, et suudame tulevikus sedalaadi tragöödiaid ära hoida.