Linnapead löövad häirekella: omavalitsused finantskriisis!

Linnapead löövad häirekella: omavalitsused finantskriisis!

Asjade murettekitava pöörde käigus saatsid 13 Saksamaa osariikide pealinnade linnapead täna kantsler Friedrich Merzile sütitava kirja. Nad nõuavad kiiresti föderaalvalitsuselt suuremat toetust, et tulla toime omavalitsuste murettekitava finantsolukorraga. Seda ta raporteerib Lõuna-Saksamaa ajaleht.

Riigivõlg jõuab uuele rekordtasemele aastal 2025. See ei jäta linnu puutumata, sest juba praegu ületavad kulutused paljudel juhtudel sissetulekuid. Eriti tugevalt on mõjutatud Baieri omavalitsused. Seetõttu pöörduvad linnad, vallad, linnaosad ja rajoonid vastutavate asutuste poole, et saada rahalist leevendust. Praegu peavad paljud omavalitsused ots-otsaga toimetulekuks kasutama reserve, müüma kinnisvara ja võtma laenu.

Väljakutse tulevikuks

Rahaline olukord on keeruline ja seda iseloomustab pidev andmine ja võtmine. Baieri liidumaa valitsuse ja omavalitsusliitude vaheline kokkulepe on aga astunud sammu paranemise suunas. Pärast Bayern.de 2025. aasta valla finantstasandust suurendatakse kokku 11,98 miljardi euroni, mis vastab 608,6 miljoni euro suurusele kasvule eelmise aastaga võrreldes. Baieri siseminister Becker Lutz rõhutab, et kuigi need läbirääkimised olid väljakutseid pakkuvad, iseloomustas neid vastastikune lugupidamine ja rõhutas omavalitsuste korras rahanduse tähtsust.

Eelkõige võtmeeraldised, mis kasvavad 408,8 miljoni euro võrra üle 4,85 miljardi euroni, võivad olla paljudele omavalitsustele suureks abiks. Kuid rahalised vahendid ei peaks tegelema ainult praeguste väljakutsetega, vaid peaksid liikuma ka tulevastesse investeeringutesse. Muuhulgas on haiglainvesteeringuteks ette nähtud 800 miljonit eurot ja investeeringutoetuseks 446 miljonit eurot.

Pilk tulevikku

Selle järgi Valla 2025. aasta majandusaruanne Saksamaa omavalitsuste puudujääk 2024. aastal võib seada kahtluse alla omavalitsuste rahalise tegutsemisvõime. Olukorda teravdavad nõrgad maksutulud ja kontrollimatud kulutused sellistes valdkondades nagu personali-, materiaalsed kulud ja sotsiaalabi. Kohtud tõstatavad ka küsimuse riigireformi vajalikkusest, sest sellega kaasnevad ülesanded on sageli üle jõu käivad.

Lähiaastate väljavaated pole kuigi optimistlikud. Inflatsioonimäärad muudavad omavalitsuste finantsplaneerimise veelgi keerulisemaks. Paljusid kohti ei saa täita, sest eelarveolukord ei võimalda paindlikkust. Juhatuse liige Brigitte Mohn rõhutab, et on aeg tegeleda struktuuriprobleemidega ja anda omavalitsustele selge rahaline vastutus. Sotsiaalset ühtekuuluvust linnades saab tagada ainult föderaal- ja osariikide valitsuste tugeva pühendumisega.

Omavalitsuste ees seisvad väljakutsed ei ole ainult rahalised. Selgub, et sotsiaalset ühtekuuluvust peetakse ühise hüvangu jaoks ülioluliseks ja vajalik on asjakohane toetus. Käimasolevad eelarvekonsultatsioonid näitavad, kas väljakuulutatud omavalitsuste finantstasandamine ja muu abi on omavalitsuste koormuse jätkusuutlikuks vähendamiseks piisav.