Dobrindt uueks siseministriks: asüülipoliitika karmim kurss!
Uus siseminister Alexander Dobrindt plaanib Saksamaal rändepoliitikat karmistada. Arutelud reformide üle toimuvad Zugspitzes.

Dobrindt uueks siseministriks: asüülipoliitika karmim kurss!
18. juulil 2025 astus Saksamaa uue siseministrina ametisse Alexander Dobrindt, kes toob värsket õhku Saksamaa rändepoliitikasse. Kunagise CSU kõva liini esindajana tuntud temalt nõutakse nüüd keerukat väljakutset, mis pole talle täiesti võõras. Baieris üles kasvanud ja üle 20 aasta Bundestagis töötanud Dobrindt kavandab rändepoliitikas suuri muudatusi, mis ei puuduta ainult Saksamaad, vaid kogu Euroopat. Kõnelused Euroopa rändepoliitika karmistamisest käivad praegu Zugspitzel, kus ta korraldas ürituse selle kursi kindlaksmääramiseks. Nagu NZZ aruannete kohaselt järgib uus föderaalvalitsus kiiret lähenemist reeglite karmistamisele.
Koostatud plaan näeb ette, et kehtivate dokumentideta migrandid saadetakse piiril ära. Samuti püütakse teha tihedat koostööd naaberriikidega nagu Poola, Tšehhi, Austria ja Taani, et Euroopa välispiiri väljakutsed paremini kontrolli alla saada. Dobrindt peab läbirääkimisi ka Talibaniga, et kehtestada küüditamine Afganistani. Need viimased arengud näitavad, et föderaalvalitsus järgib järjekindlat kurssi rändepoliitikas, mida ta väljendas ka kriitilises debatis fooride koalitsiooniga, kes tema hinnangul sellele küsimusele piisavalt survet ei avaldanud. Valju Augsburger Allgemeine Oodatakse "Zugspitzi deklaratsiooni", mis sätestab konkreetsed meetmed ja juhised rände dünaamika kontrollimiseks.
Varjupaigapoliitika silmapiiril
Dobrindt soovib vajalike meetmetega tagada tagasilükatud varjupaigataotlejate kiirema ja lihtsama väljasaatmise. Lisaks otsitakse süsteemi, mis takistaks pagulastel samaaegselt mitmes riigis varjupaika taotleda. Need uued meetmed näivad mõjuvat: mais ja juunis langes varjupaigataotluste arv piiridel eelmise aastaga võrreldes ligi 50%. Sellegipoolest rõhutab Dobrindt, et see langus ei lahenda olemasolevaid probleeme ning selliste organisatsioonide nagu Pro Asyl kriitikat ei tohiks kaua oodata, kuna nad hoiatavad isolatsioonipoliitika eest.
Praegu ei arutata ainult Saksamaa rändepoliitikat; Saksamaa, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa uue lepinguga seoses räägitakse ka piiriturvalisusest ja reguleeritud migratsioonisüsteemist. Nendel lähenemisviisidel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed kogu ELi rändepoliitikale, eriti kuna Saksamaa andis 2023. aastal välja kõige rohkem ELi siniseid kaarte – kokku 69 000, mis moodustab 78% kõigist väljaantud kaartidest. Need arvud viitavad kõrgelt kvalifitseeritud inimestele kolmandatest riikidest, nt Euroopa Liidu veebisait üksikasjalikult selgitatud.
Kogenud poliitiline karjäär
Dobrindt pole poliitikamängus uus. Ta kasvas üles Peissenbergis ja on oma varasemates ametites alati tähelepanu äratanud, näiteks CSU peasekretärina ja transpordiministrina. Transpordiministrina seisis ta silmitsi välismaalaste teemaksu kehtestamise ebaõnnestumisega, kuid kogemused aitavad tal uues ametis kanda kinnitada. Dobrindt esitleb end oma praeguses rollis rahulikult ja rahulikult, mis on selge kontrast tema varasemale, kõvemale esinemisele erakonna esimehena.
Lähikuud näitavad, kuidas Dobrindti strateegia rändepoliitikas töötab ja kas see toob loodetud edusamme. Igal juhul on ta fookuses mitte ainult oma riigis, vaid ka Euroopa tasandil. Eks ole näha, kuidas erinevad osalejad sellele kursusele reageerivad.