Verine vastasseis: Ramsbergis sai pussitamise tagajärjel surma 15-aastane noormees

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Surmaga lõppenud noarünnak Weißenburg-Gunzenhausenis: 21. juunil 2025 suri pärast noorte omavahelist tüli 15-aastane poiss.

Tödlicher Messerangriff in Weißenburg-Gunzenhausen: Ein 15-jähriger Junge starb nach Streit unter Jugendlichen am 21. Juni 2025.
Surmaga lõppenud noarünnak Weißenburg-Gunzenhausenis: 21. juunil 2025 suri pärast noorte omavahelist tüli 15-aastane poiss.

Verine vastasseis: Ramsbergis sai pussitamise tagajärjel surma 15-aastane noormees

Laupäeva õhtul, 21. juunil 2025, leidis Ramsbergi Pleinfeldi linnaosas (Weissenburgi piirkond – Gunzenhausen) aset traagiline juhtum, mis tekitas tohutu avalikkuse vastukaja. Valju Baieri politsei Kaks noorte ja noorukite rühma kohtusid Bahnbergis kella 21.30 paiku. Sõnaline vaidlus kasvas üle füüsiliseks tüliks, mis lõppes 15-aastasele poisile surmaga. Ta sai noaga raskelt vigastada ja suri saadud vigastustesse kohapeal.

Üks esimesi kuriteopaigal võetud meetmeid oli politsei kiire teavitamine. Patrull andis esmaabi ja üritas noorukit elustamismeetmetega päästa, kuid edutult. Tüliga seotud isikud algul põgenesid, kuid 19-aastane kahtlusalune peeti varsti pärast seda kinni. Edasise uurimise võttis üle Ansbachi kriminaalpolitsei mõrvakomisjon kooskõlastatult Ansbachi prokuratuuriga.

Sotsiaalne debatt noorte vägivalla üle

See kohutav tegu tõstatab taas küsimusi noorte vägivalla kohta, millest Saksamaal üha enam räägitakse. 2022. aastal registreeriti 19 laste ja 206 alaealiste mõrva. Ajakiri Tabula Rasa teatatud. Vägivallakuritegude kasv noorte seas kajastub ka värskes politseistatistikas: 2023. aastal registreeriti üle 12 377 kahtlustatava lapse ja 30 224 kahtlustatava noore, mis tähendab vastavalt 17% ja 14% kasvu.

Noarünnakud on eriti murettekitavad, kuna neid on alates 2020. aastast politseikuritegevuse statistikas eraldi kajastatud. Ainuüksi NRW-s, Alam-Saksimaal ja Hamburgis registreeriti 2023. aastal umbes 5730 noaga seotud vägivaldset kuritegu. Vägivallauurija Jens Luedtke teatab murettekitavatest arvudest: umbes 20% õpilastest kannab kooli kaasas nuga. Need juhtumid pole mitte ainult haruldased, vaid põhjustavad sageli tõsiseid vigastusi või isegi surma.

Põhjused ja võimalikud lahendused

Föderaalse Kriminaalpolitsei Ameti (BKA) teadete kohaselt kahtlustatakse, et noorte vägivalla kasvu soodustavad psühholoogiline stress, eriti pärast koroonameetmeid, ning kaitset otsivate noorte seas esinevad riskitegurid. Võrreldes varasemate aastatega langes noorte kahtlustatavate arv ligikaudu 6%, kuid 2024. aastal oli juhtumeid siiski 452 000 ringis. See näitab, et arutelu karmimatest sanktsioonidest ja ennetusmeetmetest noorte heaolus on muutumas üha olulisemaks.

Vägivalla vastu võitlemiseks on ennetusmeetmed hädavajalikud. Nende hulka kuuluvad programmid varajaseks toetamiseks riskirühma kuuluvatele lastele, eriti vägivalla all kannatavatele peredele. Arutelu üleskutse nugade võimaliku keelustamise üle koolides ja ühistranspordis on samuti osa sellest arutelust. Koolidesse võiks rajada mitmeprofessionaalsed nõustamis- ja kriisisekkumise meeskonnad, et jätkusuutlikult võidelda noorte seas kasvava vägivallaga. Statista märkmeid.

Pleinfelderi juhtumi uurimise jätkudes võib loota, et sellised traagilised juhtumid ei muutu normiks. Ühiskonna ees seisab väljakutse toetada lapsi ja noori ning kaitsta neid kuritegeliku elu eest.