Psühhiaatrilised seadused tule all: kas Baieri riik peab võtma karmimaid samme?

Psühhiaatrilised seadused tule all: kas Baieri riik peab võtma karmimaid samme?

Praeguses debatis vaimuhaigete kurjategijate majutamise üle Baieris keskendutakse eelkõige hiljutistele vägivaldsetele intsidentidele, mis saavutasid surmava mõõtme. Würzburgi psühhiaater Dominikus Bönsch väljendab vaimse tervise keskuse meditsiinidirektori ja Lohri rajoonihaigla juhina muret praeguse õigusliku olukorra pärast. Eriti murettekitav on asjaolu, et Würzburgis ja Aschaffenburgis toimunud noarünnakute toimepanijaid ei saanud olemasoleva õigusliku raamistiku tõttu alaliselt majutada psühhiaatriahaiglatesse, mida Borkener Ajaleht teatab.

Esimene juhtum, mis juhtus 25. juunil 2021, ei saanud olla tõsisem: vaimuhaige somaallane ründas Würzburgis juhuslikult möödujaid, põhjustades kolm surma ja üheksa vigastust. Ta pandi määramata ajaks psühhiaatrilisele abile juulis 2022. Teine juhtum leidis aset 22. jaanuaril 2025 Aschaffenburgis, kus afgaan tappis noaga kaheaastase poisi ja 41-aastase mehe ning vigastas raskelt veel kolme inimest. Taust on keeruline, kuna kurjategija oli enne rünnakuid mitu korda psühhiaatriahaiglas ravil ja ilmselt tarvitas ka narkootikume. Tema suhtes algab turvameede Aschaffenburgi piirkonnakohtus 16. oktoobril.

Õiguslüngad ja vajalikud muudatused

Dominikus Bönschi hinnang on eksimatu: ta kritiseerib Baieri vaimse tervise abistamise seadust (PsychKHG) ja nimetab patsientide edasise ravi regulatsioone problemaatiliseks. Majutamise takistus on üsna madal, samas kui nõuded sundravile on tunduvalt kõrgemad. Peaminister Markus Söder teatas pärast intsidente tagajärgedest, teatades, et soovib PsychKHG-d "karastada". Konkreetsed sammud rakendamiseks on siiski veel ootamata. Sellest teatas ka n-tv.

Probleeme silmas pidades kutsus Baieri siseminister Joachim Herrmann üles vaatama üle psühhiaatriahaiglate väljakirjutamise kriteeriumid. Olukord on murettekitav, sest igal aastal satub psühhiaatrilisele abile umbes 20 000 inimest, kellest umbes 8000 inimest peetakse teistele ohtlikuks. Viimasel väidetaval ründajal oli seaduslik eestkostja ja ta sai ravimeid oma vaimuhaiguse vastu. Samuti arutatakse ideed saata välismaised kurjategijad otse psühhiaatriahaiglatest välja.

Avalikkuse reaktsioonid ja väljavaated

Juhtumid Würzburgis ja Aschaffenburgis on taaskäivitanud avaliku arutelu vaimuhaigete majutamise ohutuse ja õigusraamistiku üle. Suureneb surve poliitilistele otsustajatele leida lahendusi, mis vastavad nii ühiskonna huvidele kui ka asjaosaliste vajadustele. Ajal, mil kaalul on ainult ohutus ja seadused, on vastutavatel isikutel kohustus välja töötada jätkusuutlikud eeskirjad. Arutelu PsychKHG reformi üle võtab kindlasti aega ja seda tuleks ka Kölnis hoolikalt jälgida.