ArcelorMittal peatab kliimamuutuse: Bremen kannatab terasekriisi käes!

ArcelorMittal peatab kliimamuutuse: Bremen kannatab terasekriisi käes!

ArcelorMittali plaanid dekarboniseerida Bremeni ja Eisenhüttenstadti lehtterase tehased on esialgu peatatud. Valju T Internetis Majanduslikud väljakutsed, ebasoodne turuolukord ja madala CO₂-sisaldusega terase tootmise majandusliku elujõulisuse puudumine on pannud ettevõtte distantseeruma oma algsetest eesmärkidest. See on suur tagasilöök nii piirkonnale kui ka soovitud üleminekule säästvamatele tootmismeetoditele.

Otsus sündis pärast seda, kui Bremeni senat lubas projekti toetamiseks ligikaudu 250 miljonit eurot. Linnapea Andreas Bovenschulte väljendas oma pettumust ja kirjeldas otsust kui tõsist lööki Bremenile kui ettevõtte asukohale ja selle töötajatele.

Tehnoloogiline visioon ja valitsuse toetus

Leping föderaalvalitsusega nägi algselt ette ehitusega alustamist 2025. aasta juuniks, sealhulgas otsereduktsioonijaamade ja elektrikaareahjude ehitamist, mis ühendaks vesiniku ja taastuvelektri kasutamise. Planeeritud 1,3 miljardi euro suurune valitsuse rahastus jääb aga kasutamata, mis muudab plaanid veelgi keerulisemaks.

Föderaalne majandus- ja kliimakaitseministeerium (BMWK) tegi kindlaks, et Euroopa Komisjon kiitis heaks Bremenis ja Eisenhüttenstadtis dekarboniseerimiseks antava riigiabi. Käivitati miljardi dollari suurune toetusprogramm, et julgustada tööstust vesinikku õigesti kasutama. Projekti "DRIBE2" peeti ümberkujundamise keskseks ehitusplokiks, mille eesmärk oli säästa aastaks 2041 üle 70 miljoni tonni CO₂ ja see peaks tootma umbes 135 000 tonni taastuvat vesinikku aastas.

Rahvusvaheline konkurents ja terasetööstuse tulevik

Laiemas kontekstis on Saksamaa terasetööstus surve all: kõrged elektrihinnad ja tugev konkurents Hiinast pärit odavama impordi tõttu avaldavad jätkuvalt survet kodumaisele tootmisele. Valju Oliver Wyman Kuid tööstuse edukas ümberkujundamine võib tuua kaasa majandus-ökoloogilise eduloo, mis seab Saksamaa vähese CO₂-sisaldusega terase valdkonnas ülemaailmse teerajajana. Selline muudatus ei tooks kasu ainult keskkonnale, vaid võiks tugevdada ka Saksamaa ettevõtete tehnoloogilist juhtpositsiooni ja aidata kaasa riigi majanduse stabiilsusele.

Kliimaeesmärkide säilitamine on ArcelorMittali jaoks endiselt peamine probleem, kuigi ettevõte näeb raskusi CO₂ eesmärkide saavutamisel aastaks 2030. Nende ambitsioonikate plaanide summuti toob kaasa järgmise pingevaldkonna: CO₂ vähendamise majanduslikult elujõulise mudeli vajadus on endiselt küsitav, eriti kui vesiniku muundamise eeldused on konkurentsivõimelised ja sõltuvad konkurentsivõimelisest elektrienergia hinnast. Praegu on vesinik endiselt napp ja kallis ressurss.

Lõppkokkuvõttes jääb üle vaadata, kas ArcelorMittal suudab seada uue suuna terasetootmise keskkonnasõbralikumaks muutmisel – ning kas poliitilised ja majanduslikud tingimused seda võimaldavad.