Bremen: Paar peab maksma välismaal viibimise eest kodanikuhüvitist 33 000 eurot
Bremeni abielupaar peab pärast aastaid välismaal elamist töökeskust teavitamata maksma tagasi 33 000 eurot kodanikuraha.

Bremen: Paar peab maksma välismaal viibimise eest kodanikuhüvitist 33 000 eurot
Alam-Saksi-Bremeni osariigi sotsiaalkohtu sensatsioonilise otsusega peab Bremenist pärit abielupaar maksma tagasi muljetavaldavad 33 000 eurot kodanikuraha. Põhjus? Nad elasid aastaid välismaal, teavitamata vastutavat töökeskust, kuidas Merkuur teatatud.
Paar oli aastaid saanud Hartz IV ja hiljem kodanikuhüvitist, elades ilmselt alaliselt väljaspool Saksamaad. Vaatamata väitele, et nad olid teinud vaid lühikesi reise ja elasid endiselt Bremenis, ei suutnud kohtunikud leida ühtegi usaldusväärset tõendit nende ligipääsetavuse kohta. Ajavahemikul 2016–2018 jäid need töökeskusele kättesaamatuks, mistõttu tehti otsus tagasi nõuda.
Oluline teave välismaal viibimise kohta
Kodanikutoetuse saajad ei tohi üldjuhul alaliselt välismaal elada ja saavad siiski vastavaid hüvitisi. Elu keskpunkt peab olema Saksamaal; Elukoha muutmine välismaal toob kaasa ka nõude aegumise buerger-geld.org määrab.
Ajutisel välismaal viibimisel kehtivad ranged reeglid. Need on põhipunktid:
- Maximal drei Wochen pro Jahr (21 Kalendertage) sind erlaubt.
- Eine Zustimmung des Jobcenters muss mindestens fünf Werktage vor Reisebeginn eingeholt werden.
- Die Erreichbarkeit für das Jobcenter muss während des gesamten Aufenthalts gewährleistet sein.
Kui viibite kauem kui kolm nädalat, lõpeb õigus kodanikuhüvitisele. Kodanikutoetuse saajad peaksid seetõttu hoolikalt läbi mõtlema, millal ja kui kauaks nad välismaale reisivad. Planeerimata reisid või etteteatamata viibimised võivad viia hüvitiste viivitamatu äravõtmiseni, nagu ilmneb ka kirjeldatud Bremeni juhtumist.
Kasusaajate kohustused
Lisaks nimetatud reisieeskirjadele peavad kodanikuhüvitise saajad arvestama ka sellega, et nende kohustuslik kohustuslik tervise- ja hoolduskindlustus lõpeb, kui nad kaotavad oma õiguse. Seda teemat arutab ka deutsche-im-ausland.org üksikasjalikult käsitletud.
Praegune kohtupraktika ütleb selgelt: igaüks, kes kolib oma elukohta välismaale, ei riski mitte ainult oma kodanikuhüvitisest ilmajäämisega, vaid ka hädaolukorras kindlustuskaitseta. Bremenist pärit paar pole selle probleemi esimene näide; Ka mujal on Berliinist pärit pered pidanud katma kõrgeid tagasimaksenõudeid pärast volitamata reiside tegemist, antud juhul isegi palverännakuks Mekasse, mis läks maksma 22 600 eurot.
Need juhtumid näitavad töökeskuse nõuete järgimise tähtsust. Õigeaegne kooskõlastamine ning õiguste ja kohustuste teadvustamine on hädavajalik, et vältida ebameeldivaid üllatusi ja rahalisi kitsaskohti.