Suche
Mein Konto
Hamburgi võlapidur langeb: vastutustundetu finantspoliitika?
Hamburg muudab võlapidurit, et võimaldada uut laenu võtta, samal ajal kui kriitikud hoiatavad finantsriski eest. Arutelu jätkub.
Hamburgi võlapidur langeb: vastutustundetu finantspoliitika?
Hamburgis astutakse ambitsioonikas, kuid kriitiline samm: linn muutis osariigi põhiseaduses võlapidurit. Seda tehakse selleks, et anda hansalinnale iga-aastane võimalus uue struktuurivõla tekkeks kuni 0,35% Saksamaa sisemajanduse koguproduktist. Selle otsustas Hamburgi parlament kolmapäeval esimesel lugemisel 104 jah- ja vaid 10 vastuhäälega. Märkimisväärne on see, et muudatuse poolt hääletasid nii puna-rohelise koalitsiooni kui ka CDU ja vasakpoolsed saadikud, AfD aga oli selle vastu. Huvitaval kombel saavutati põhiseaduse muudatuseks vajalik kahekolmandikuline häälteenamus, mis rõhutab poliitilist konsensust selles küsimuses.
Neid arenguid silmas pidades oli osaks tugev kriitika. Maksumaksjate assotsiatsiooni Hamburg e.V. osariigi esimees Sascha Mummenhoff väljendas teravat vastulauset ja nimetas otsust vastutustundetuks. Maksumaksjate liit hoiatab, et see uus määrus võib kujutada endast ohtlikku süsteeminihet püsiva võla suunas. Selge on see, et Hamburgil ei ole sissetulekuprobleemi, vaid pigem märkimisväärne kuluprobleem. Probleemi tuumaks on kulukad suuremahulised projektid, mis ületavad regulaarselt oma eelarvet. Selle näideteks on reoveesette projekt “Vera II”, mille lisakulud on hinnanguliselt üle 100 miljoni euro, ja HafenCity uus ooperihoone minimaalsete kuludega 200 miljonit eurot.
Rahaline olukord ja selle tagajärjed
Riigieelarve olukord Saksamaal on pingeline kõigil tasanditel. See kehtib eriti omavalitsuste kohta, mida need põhiseaduse muudatused võivad otseselt mõjutada. Võlapiduri fiskaalmõjud, mida ei võeta arvesse, võivad olukorda kohalikul tasandil veelgi halvendada. Uuring on näidanud, et omavalitsuste võlg püsib kõrgel tasemel ning praegune regulatsioon ei vasta linnade vajadustele. Kuigi võlapidur kehtib ainult föderaal- ja osariikide valitsustele, on selle mõju tunda ka munitsipaalsektoris.
Hamburgi pingelise kuluolukorra illustreerimiseks oleme loetlenud mõned kõige kallimad projektid, mis nõuavad nüüd tohutult raha:
| projekt | Algne taga | Jooksvad kulud |
|---|---|---|
| Kodakonna maja | 202 miljonit eurot | Üürikulud 30 aastat peale 202 miljonit eurot |
| Billwerderi alaealiste kinnipidamiskeskus | Tundmatu | 20 miljonit eurot lisakulu |
| Schwaneni kvartal Eppendorfis | 3,6 miljonit eurot | 7 miljonit eurot |
| “Vera II” reoveesette projekt | Tundmatu | 100 miljonit eurot |
| Hamburgi energiavõrgud | 2,6 miljonit eurot | 4,3 miljonit eurot |
| Saksa Sadama muuseum | Tundmatu | hinnanguline maksumus 500 miljonit eurot |
| HafenCitys tegutsev Uus | Tundmatu | vähemalt 200 miljonit eurot |
Vaadates ette
Täiendavas ettepanekus tegi parlament ettepaneku kasutada uut rahalist tegutsemisruumi, et investeerida sellistesse olulistesse valdkondadesse nagu teadusuuringud, haridus ja tehnosiire, jäädes samas kinni tasakaalustatud eelarve põhimõttest. Selle meetme poolt hääletas 91 saadikut, vastu 23. Eelseisev põhiseaduse muudatuse teine lugemine on kavandatud 16. juulile ja see võib mängida otsustavat rolli Hamburgi finantstuleviku määramisel.
Arutelus võlapiduri ja riigieelarve olukorra üle on märgata survet rahaasjadega vastutustundlikult ümber käia ja samal ajal vajalikke investeeringuid teha – nõudlik tasakaal, mida poliitikud nõuavad. Võlapiduri nõrgenemine ei ole pelgalt kaalutlus, vaid võib suunata hansalinna majanduslikku tulevikku. Järgmised nädalad võivad olla Hamburgi jaoks murrangulised.