Schleswig-Holstein pöörab Läänemere kaitsmisele ülimat tähelepanu!

Schleswig-Holstein pöörab Läänemere kaitsmisele ülimat tähelepanu!

Olukord Läänemerel on kõike muud kui roosiline. 2025. aastal seisab Schleswig-Holsteini valitsus silmitsi tohutute ökoloogiliste väljakutsetega. Schleswig-Holstein kavandab põhjalikku tegevuskava Läänemere kaitsmiseks ja taaselustamiseks. Keskkonnaminister Tobias Goldschmidt usub, et mereökosüsteemi pikaajaliseks kaitseks on nüüd paremad tingimused. Värsket õhku puhub läbi viimasel ajal oluliselt positiivselt arenenud arutelu Läänemere kaitse üle, selgitab Goldschmidt intervjuus täht.

Tegevuskava tutvustamiseks on 2023. aasta kevadel toimunud juba mitu infoüritust. Lisaks leppis must-roheline koalitsioon 2024. aasta märtsis kokku uute kaitsealade loomises. Umbes 12,5% Schleswig-Holsteini Läänemerest peaks olema range kaitse all. Mere looduskaitsealad on kavandatud Fehmarni saarest läände, Hohwachteri lahe lõunaossa ning Schmelzi ja Geltingu suudme vahele. Nende uute piirkondade määramise protsess on käimas ja see peaks eeldatavasti lõpule jõudma 2026. aastaks. Üldsuse osalemine on siin oluline element, et tagada elanike heakskiit.

Terviklik kaitse lähenemisviis

Aga kus on valgus, seal on ka varjud. Vaatamata kavandatud edusammudele on muresid mitmel pool. Riiklik kalandusliit on tegevuskava kritiseerinud ja viidanud kalurite jaoks ülioluliste möönduste puudumisele. Goldschmidt möönab, et kalurid kannatavad Läänemere kehva seisukorra all ja näeb Läänemere kaitset üliolulise investeeringuna kalanduse tulevikku. Teiseks probleemiks on Läänemere valgala suurenenud lämmastiku ja fosfaadi sisend põllumajandusest. Aastaks 2030 tuleb säästa kokku 10% ja 2035. aastaks isegi 20%. Goldschmidt kutsub põllumajandust selles küsimuses rohkem pühenduma.

Hädavajalikke meetmeid Läänemere ökoloogiliste probleemidega võitlemiseks saab ellu viia vaid kõigi poolte ühiste jõupingutuste kaudu. Goldschmidt on veendunud, et kavandatavad sammud on vajalikud Läänemere kaitsmiseks edasise languse eest. Suurenenud tegutsemisvajaduse rahuldamiseks rõhutab teine ​​allikas, et föderaalkohustustest Läänemere kaitsmisel tuleb rangelt kinni pidada. Vastasel juhul on oht rikkumismenetluseks ja võimalikuks trahviks. Sellel võivad olla tõsised tagajärjed Läänemere elupaigale, mis on juba rünnaku all ning mida ohustab kasvav reostus, raiskamine ja paljude liikide toiduallikate kadu schleswig-holstein.de kirjeldab.

Pilk väljakutsetele

Läänemeri kannatab mitmesuguste ökoloogiliste arutelude all. Kahjutud vetikad ummistavad rannajooni, samas kui surnud tsoonid suurenevad ja hävitavad olulisi elupaiku. Rannas pesitsejad leiavad järjest vähem häirimatuid pesitsuskohti ning väheneb ka meripartide arvukus, kes vajavad toitumiseks rahulikku vett. Selle probleemiga tegeleb lsv-sh.de alla joonitud, mis näitab veel kord meetmete kiireloomulisust.

Praegu on käsil rahvuspargi plaanid, mis tekitavad veespordi kasutamise üle kaugeleulatuvaid arutelusid. Goldschmidt on juba pidanud revideerima mõningaid ebaselgeid väiteid föderaalveeteede kasutamise kohta, mis ei kuulu ministeeriumi mõjusfääri. Veespordiühenduste seas valitseb suur skeptilisus, eriti mis puudutab võimalikke kasutuspiiranguid. Sellegipoolest püüab Schleswig-Holstein endale nime teha spordiriigina, mis omakorda keskendub tasakaalule looduskaitse ja sportliku kasutamise vahel.

Selles kontekstis saab selgeks, et Läänemere kaitsmine pole mitte ainult kohustuslik ülesanne, vaid ka võimalus säilitada loodust tulevastele põlvedele. Keskendutakse jõupingutustele kaitsta vett mitte ainult keskkonna, vaid ka piirkonna elanikkonna huvide huvides. Tee saab olema pikk ja kivine, kuid on esialgseid õnnestumisi, mis annavad lootust. Saab näha, kuidas meetmed arenevad ja millised positiivsed mõjud on neil Läänemerele.