Hesse demokraatiakontrollis: enamus pole poliitikaga rahul!

Hesse demokraatiakontrollis: enamus pole poliitikaga rahul!

Hessenis pulbitsevad asjad demokraatiaga rahulolu osas pinna all. Osariigi valitsuse tellitud ja Infratest Dimapi läbiviidud uuring näitab kainestavaid tulemusi. 1502 küsitletud hääleõiguslikust elanikust usub 51 protsenti, et demokraatia Saksamaal ei toimi hästi või toimib vaid piiratud ulatuses. Enamiku inimeste usaldus poliitiliste institutsioonide vastu on langenud, nagu teatab hessenschau.de.

Kainestav pilt avaneb ka sotsiaalset kliimat vaadates. 86 protsenti küsitletutest kardab avaliku korra kokkuvarisemist, samas kui 77 protsenti näeb riiki bürokraatlikult ülekoormatuna. Selle aja jooksul usaldavad linnapead föderaalvalitsust rohkem kui elanikkonda. Demokraatia kriitika on eriti laialt levinud madalama sissetulekuga inimeste seas ja maapiirkondades, mis toob selgelt esile praegused väljakutsed.

Positiivne meeleolu Hessenis?

Kuid mitte kõik pole negatiivne. Hesseni riigikantselei, kes uuris sarnaseid teemasid 2025. aasta aprillis tehtud küsitluses, esitab teistsuguse vaatenurga. Selgus, et 60 protsenti Hessenis küsitletutest hindab demokraatiat väga heaks või üsna heaks. See näitab, et vaatamata kriitilistele väljaütlemistele on valdaval enamusel positiivne põhihoiak demokraatiasse, nagu rõhutab Hesseni osariigi kantselei.

Peaminister Boris Rhein on seadnud valimisperioodi keskseks punktiks usalduse taastamise demokraatia vastu. Oluline mure, mida jagavad paljud kodanikud: 77 protsenti küsitletutest sooviks selgemat ja arusaadavamat hääleõigust, mida peetakse sammuks suurema läbipaistvuse suunas. Suurt huvi äratab ka nõudlus otse valitud esindajate järele parlamendis.

Sotsiaalne sidusus ja väljakutsed

Uuringud näitavad, et 88 protsenti Hesseni kodanikest tunneb end oma osariigiga seotuna ning enam kui pooled ütlevad, et nad on väga seotud. Samal ajal on 70 protsenti mures sisejulgeoleku ja selliste toetusalgatuste pärast nagu Frankfurdi raudteejaamade piirkonna seitsmepunktiline plaan.

Langused jäävad siiski märgatavaks. Avaliku korra süvenev halvenemine ja liigne bürokraatia suurendavad vajadust poliitikas tegutseda. Riigikantsler Benedikt Kuhn näeb suurimate väljakutsetena turvalisust ja bürokraatia vähendamist. Märkimisväärne on ka see, et 30 protsenti küsitletutest, eriti nooremad, ei saa riigipoliitikast midagi kursis ning eelistavad saada infot avalik-õigusliku ringhäälingu kaudu.

Kokkuvõtvalt on näha, et Hesseni meeleolud on segased. Hoolimata laialt levinud murest ja rahulolematusest demokraatiaga, on eredaid kohti ka piirkondliku usalduse ja üldise suurema osaluse ja läbipaistvuse soovi näol. Vaateid demokraatia toimimise kohta kujundavad erinevad tegurid, mis viitavad keerulisele tegelikkusele, nagu bpb.de