Tuumajäätmete lõplik hoidla: Ida-Hessen seisab silmitsi uute väljakutsetega!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Arutelu tuumajäätmete hoidla üle Fuldas kogub hoogu. Fookuses praegused uuringud ja poliitilised reaktsioonid.

Die Debatte um ein Atommüll-Endlager in Fulda gewinnt an Fahrt. Aktuelle Studien und politische Reaktionen im Fokus.
Arutelu tuumajäätmete hoidla üle Fuldas kogub hoogu. Fookuses praegused uuringud ja poliitilised reaktsioonid.

Tuumajäätmete lõplik hoidla: Ida-Hessen seisab silmitsi uute väljakutsetega!

Asjad keevad Ida-Hessenis: arutelu ülimalt radioaktiivsete jäätmete võimaliku lõpphoidla üle on taas hoogustumas. Hersfeld-Rotenburgi, Fulda ja Main-Kinzig-Kreisi rajoonides on tujud kuumad. Kui Hersfeld-Rotenburg näitab üles avalikku nördimust, siis Fulda ja Main-Kinzig reageerivad viimasele olukorrale kainemalt. Federal Society for Final Storage (BGE) on avaldanud praegused tööseisud, mis tekitavad piirkonnas arutelusid. Fulda linnaosa uurimine jätkub, kuid teatud piirangutega. Piirkonnaadministraator Bernd Woide (CDU) andis mõista, et see on töö staatus, mitte lõpptulemus.

Praegused kaardid näitavad, et paljusid Fulda osi peetakse lõpphoidla jaoks sobimatuks või vähesel määral sobivaks. Woide on veendunud, et tuumajäätmete hoidla Fulda rajoonis on de facto võimatu. Main-Kinzigi linnaosa näeb asju hoopis teisiti. Siin tehti kindlaks, et A66-st lõuna pool asuvat piirkonda peetakse vähesobivaks piirkonnaks.

Geoloogilised alused ja poliitilised reaktsioonid

Main-Kinzigi linnaosa piirkonna administraator Thorsten Stolz (SPD) rõhutab, et vahetulemus vastab varasematele ootustele ja ärevuseks pole põhjust. Seevastu Bundestagi liige Wilhelm Gebhard (CDU) nõuab BGE-lt läbipaistvat põhjendust Hersfeld-Rotenburgi uurimispiirkonnaks klassifitseerimisel ning esitab kriitilisi küsimusi geoloogilise baasi ja kaevandamise kaalutluse kohta piirkonnas.

Laiemast vaatenurgast vaadatuna on väga radioaktiivsete jäätmete lõpphoidla otsimine Saksamaal pikk protsess. Umbes neli aastat pärast protsessi algust liigitati umbes 10% valitud alapiirkondadest sobimatuteks, samas kui 44% föderaalsest territooriumist jääb valikusse. BGE eesmärk on leida hiljemalt 2050. aastaks umbes 27 000 kuupmeetrit kõrge radioaktiivsete jäätmete hoidla. Kuid uued uuringud näitavad, et Saksamaa on veel aastakümnete kaugusel lõplikust hoidlast. BGE plaanib viimase salvestusruumi otsingu esimese etapi lõpule viia 2027. aasta lõpuks.

Nõuded ohutule lõpphoidlale

Asukoha leidmise õiguslik raamistik näeb ette, et lõplikuks kõrvaldamiseks kaalutakse selliseid põhikivimeid nagu kivisool, savikivim ja kristalne kivim. Neil on omadused, mis sobivad kõrge radioaktiivsete jäätmete ohutuks hoidmiseks sadade tuhandete aastate jooksul. Nende hulka kuuluvad ohtlike radionukliidide säilimine ning madal vee- ja gaasiläbilaskvus. Neid omadusi uuritakse kohavaliku protsessis erapooletult – see on ohutu lõppladustamise jaoks keskse tähtsusega.

Uurimiste tulemused ja käimasolevad arendused lõpphoidla otsimisel on interaktiivse kaardina kättesaadavad BGE veebisaidil. Seal saavad kodanikud näha, milliseid piirkondi nende piirkonnas võiks pidada lõplikuks hoidlaks. Hoidla ohutuse tagamine on keeruline ja nõuab ulatuslikku tõendusmaterjali, mis on teistes riikides, näiteks Soomes, võtnud juba aastakümneid.