Hesse rahvaloenduse vaidluses: Miljonikahjud ja hagid riigi vastu!
Hesseni linnad, sealhulgas Giessen, kaebavad 2022. aasta rahvaloenduse andmete vastu kohtusse. Väiksema rahvaarvu tõttu on oht saada miljoneid kahjusid.

Hesse rahvaloenduse vaidluses: Miljonikahjud ja hagid riigi vastu!
Hessenis on käärimas tohutu torm: mitmed linnad, sealhulgas Hanau, Fulda, Rotenburg ja Gießen, esitavad riigi statistikaameti vastu hagi. Põhjus? Elanikkonna arvu erinevus 2022. aasta loendusest. Mõjutatud omavalitsused tunnevad end leitud arvude tõttu ebasoodsas olukorras ja näevad oma rahalisi väljavaateid ohus. Rohkem kui 41 Hesseni omavalitsust on juba esitanud vastuväite ja kohtuasjade esitamise tähtaeg hakkab läbi saama Aeg teatatud.
Riigi Statistikaamet on oma senise järeleandmatu seisukohaga määranud paljude linnade rahvaarvud oluliselt madalamaks, kui nad ise välja toovad. See ei põhjusta mitte ainult rahulolematust, vaid võib mõjutatud linnadele põhjustada ka tõsist rahalist kahju. Professor Désirée Christofzik teeb selgeks, et väiksem rahvaarv toob kaasa ka väiksemad eraldised ja toetused omavalitsuste rahalise võrdsustamise osas. Kassel, kus rahvaloenduse andmetel on 7500 elanikku vähem, võib aastas kaotada umbes 12 miljonit eurot. Näiteks Hanaus on vahe üle 9000 elaniku, mis tooks aastas ligi 10 miljonit eurot kahjumit.
Linnad võitlevad vastu
Kuid ohus pole mitte ainult Kassel ja Hanau. Samuti kurdab Giessen 6000 elaniku vähenemise ja 8,6 miljoni euro suuruse rahalise kahju ohu üle. Fulda puhul näitavad arvud 64 705 elanikku, kuid linn eeldab 69 323 inimest. See vahe võib tekitada kahju vähemalt 6,5 miljonit eurot. Isegi Rotenburg an der Fuldas on ametlikus statistikas umbes 1130 elanikku vähem, mis tähendab umbes 800 000 euro suurust lisakoormust aastas.
Kassel tahab nüüd võimalikud juriidilised sammud otsustada erakorralisel koosolekul. Hesseni linnade assotsiatsioon jälgib olukorda tähelepanelikult ja on juba pidanud riigiametiga mitmeid arutelusid, kuid ilma märkimisväärse eduta. Linnad süüdistavad bürood metoodilistes vigades ja läbipaistmatuses. Väide, millele Riigi Statistikaamet vastas selge “ei”-ga. Kasutatav protseduur on teaduslikult põhjendatud ja seda kinnitab föderaalne konstitutsioonikohus.
Erinevuste põhjused
Riigiameti hinnangul võivad numbrite kõrvalekalded tuleneda põgenike liikumisest ja aruandluse puudujääkidest koroonapandeemia ajal. See vastab põhjaliku kontrolli tulemustele, mille käigus Hesseni osariigi statistikaamet ei suutnud avastada rahvaarvu määramisel vigu. 41 vastulausest vaid 34 võeti õigeaegselt vastu ja lükati tagasi. Numbrid saadeti omavalitsustele 2022. aasta novembris ja paljud linnavalitsused on sunnitud väiksemate numbrite vastu meetmete võtmiseks pöörduma õigusabi poole.
Nüüdseks on kindlaks tehtud, et Hesseni elanikkond on oletatava 6,37 miljoni asemel vaid umbes 6,21 miljonit inimest. See on 2,6 protsendiline langus. Vanuseline struktuur näitab, et 50,8 protsenti on naisi ja 49,2 protsenti mehi, samas kui 24,3 protsenti elanikkonnast on nooremad kui 25 aastat. Paljudes suurlinnades, nagu Hanau puhul, kujutab alla 100 000 elaniku piiri langemine ohtu ka linna staatusele. Hanau linnapea Maximilian Bieri on juba teatanud kohtusse astumisest, kui vastuväiteotsuse selgitus jääb ebapiisavaks.
Hesseni omavalitsused seisavad silmitsi väljakutsega, mis ei ole mitte ainult rahaline, vaid mõjutab ka nende edasist arengut ja enesevalitsemisvõimet. Praeguses olukorras on näha, kas kohtuvaidlused on edukad ja kuidas see kogu omavalitsuse struktuure mõjutab.