Suche
Mein Konto
Postirööv Subachis: talupidajate meeleheitlik tegu 1822. aastal!
Lisateavet 1822. aastal Subachis toimunud postiröövi, selle toimepanijate ning Gießeni ja selle lähiümbruse sotsiaalse tausta kohta.
Postirööv Subachis: talupidajate meeleheitlik tegu 1822. aastal!
SPD 22. “Frankenbacheri hetk” toimus Biebertalis 4. juulil 2025, sündmus, mis keskendus kohalikule ajaloole. Esimees Armin Schild pidas põhjaliku loengu "Poslaröövist Subachis" – sündmusest, mis leidis aset enam kui 200 aastat tagasi Hesseni Suurhertsogiriigis ja kajastas tolleaegseid sotsiaalseid hädasid. Valju Giesseni ajaleht Schild tõi esile karmid elutingimused, mida paljud piirkonna inimesed omal ajal taluma pidid, ning avaldas samas kahetsust, et rünnak ja selle peategelased on Gießenis ja selle lähiümbruses suures osas teadmata.
Kuulus rööv leidis aset 19. mail 1822, kui kaheksa Kombachi, Wolfgrubeni ja Dexbachi talupidajat ja päevatöölist ründasid sularahakäru, mis oli teel Gladenbachist Gießeni. 10 466 kuldnast koosnev rüüsteretk ei olnud selle aja jooksul ainus omataoline. Näitlejad pidid tegelema katastroofilise majandusliku olukorraga, mida teravdasid veelgi viljakadu aastatel 1816 ja 1817. Eelkõige põhjustas üleminek industrialiseerimisele paljusid inimesi raskesse olukorda. Vikipeedia kirjeldab, kuidas need stsenaariumid ei viinud mitte ainult meeleheitlike tegudeni, vaid soodustasid ka sotsiaalsete pingete kasvu.
Sotsiaalne kontekst ja tagajärjed
Mis puudutab selle ajastu sotsiaalseid olusid, siis aastatel 1815–1847 toimus Saksamaal põhjalik muutus. Üleminek klassikorralduselt kodanikuühiskonnale oli täies hoos. Valju bpb Valitsevaks jõuks oli kodanlus, kes otsis võrdseid õigusi ja kaasaegset põhiseadust. Vaatamata repressiivsele seadusandlusele tekkis kaasaegne arvamusajakirjandus, mis mobiliseeris rahulolematud elanikkonna.
Majandusmuutuste koormat kandsid kõige vaesemad, sealhulgas paljud päevatöölised ja põllumehed. Schild rõhutas, et karm reaalsus, millega inimesed tol ajal silmitsi seisid, põhjustas meeleheitlikke tagajärgi, nagu postirööv. Pärast pärisorjusest vabanemist elasid inimesed endiselt suurt vaesust ja areneva industrialiseerimise tõttu sattusid nad üha ebasoodsamasse olukorda. 1824. aastal lõppes postiröövi lugu traagiliselt enamiku asjassepuutuvate põllumeeste jaoks, kes mõisteti oma tegude eest surma ja hukati Giessenis.
Sündmused "Subachi postiröövi" ümber ei kujuta endast mitte ainult dramaatilist rünnakut, vaid ka 19. sajandi ühiskondlike murrangute taga inimsaatust. Jääb üle loota, et sellised kunagi varjatuks jäänud episoodid saavad nüüd olevikus rohkem tähelepanu ja mõistmist.