AI igapäevaelus: ohud, võimalused ja inimliku läheduse kaotus!
Uurige, kuidas AI mõjutab töömaailma Groß-Geraus: väljakutsed, võimalused ja emotsionaalse intelligentsuse tähtsus.

AI igapäevaelus: ohud, võimalused ja inimliku läheduse kaotus!
Üha enam ettevõtteid kasutab tehisintellekti (AI) oma protsesside optimeerimiseks ja klientide paremaks teenindamiseks. Siiski on mitmeid väljakutseid, mis ei puuduta ainult tehnilisi, vaid ka emotsionaalseid ja eetilisi aspekte. Praegune uuring näitab, et Rüsselsheimi ettevõtted peaksid tehnoloogia suhtes kriitilised olema. Echo Online teatab, et paljud ettevõtted peavad kaaluma, kui kasulik AI kasutamine tegelikult on.
Üks suurimaid murekohti on empaatia ja emotsiooni küsimus. Automaatsed hääled telefonijärjekordades ei tekita klientidele meelehärmi, vaid tagavad ka selle, et paljud inimesed eelistavad selgelt teiste inimestega suhelda. Tööstuses kasvab hirm, et tehisintellekt võib asendada inimestega suhtlemist. Kes võiks süüdistada ettevõtteid selles, et nad mõtlevad, kas tehisintellekt võib potentsiaalseid kliente välja lülitada?
Emotsionaalne AI tõusuteel
Kuid tehisintellekti piirangud pole mitte ainult takistus, vaid ka võimalus. PWC rõhutab, et emotsionaalne tehisintellekt muutub ettevõtte kommunikatsioonis üha olulisemaks. See tehnoloogia suudab ära tunda ja reageerida inimeste emotsioonidele, mis võib parandada ettevõtete ja klientide vahelist suhtlust. Digitaalsed kaaslased pälvivad üha enam tähelepanu, võimaldades luua väljamõeldud või surnud inimeste digitaalseid koopiaid.
Tehisintellekti kasutamine vaimses tervises, näiteks 24/7 vestlusrobotite kaudu, on muutumas üha tavalisemaks. AI tööriistad toetavad ka klienditeenindajaid, analüüsides kõnede ajal emotsionaalset tooni. Ettevõtted mõistavad, et emotsionaalne AI ei saa mitte ainult parandada välissuhtlust, vaid tugevdada ka sisemisi protsesse, analüüsides emotsionaalset tagasisidet.
Töö ja tehisintellekt – topeltmõõk
Tehisintellekti mõju tööturule on nüüdseks hästi uuritud. Nagu Föderaalne kodanikuhariduse agentuur aruannete kohaselt nähakse tehisintellekti töömaailma muutuste edasiviiva jõuna. Automatiseerimine ja võrgustumine toovad kaasa olulisi muutusi ametiprofiilides ja töövormides. Kui mõned inimesed reageerivad hirmuga töökohtade kaotamise ees, siis teised näevad lootust uutele tegevusvaldkondadele ja koostöövormidele.
Uuring näitab, et 2019. aastaks kasutas tehisintellekti vaid 6% Saksamaa ettevõtetest. Tehisintellekti kasutamiseks on potentsiaali, eriti andmetöötluses, klienditeeninduses ja personalihalduses. Siiski tuleb märkida, et 43% tehisintellektiga seotud vabadest töökohtadest jäi täitmata, mis toob esile ettevõtetesisese ebakindluse. Selle valdkonna tulevastel arengutel võib olla mõju, mis ulatub töömaailmast kaugemale.
Kuidas siis AI kasutamine edasi areneb? Nende küsimuste selgitamiseks on vaja kaugeleulatuvaid regulatsioone, mis ulatuvad üle riigipiiride. EL-i parlament võttis vastu tehisintellekti seaduse, mis määratleb tehisintellekti erinevad riskitasemed, et tagada nii innovatsioon kui ka ohutus.
Kokkuvõttes hõlmab juurdepääs tehisintellektile nii riske kui ka võimalusi. Ettevõtted peaksid kriitilise pilguga üle vaatama oma investeeringud ja tehnoloogia kasutamise. Inimeste suhtlus on endiselt oluline, isegi kui tehnoloogia areneb.